24.07.2014 17:33
Kuidas mesilased end jahutavad?
Meemesilane
Foto: Wikimedia Commons
Meemesilased
seostuvad suvise palavuse ja õitsvate lilledega. Seevastu nende munad ja vastsed on üsna kuumakartlikud ning töömesilased näevad kärjekannude jahutamisega
kõvasti vaeva.
Terve
noore mesilase koorumiseks peab temperatuur kärjekannus jääma 32 ja 35 Celsiuse
kraadi vahele. Taru niiöelda termostaadiks on töömesilased, kes taluvad kuni 50-kraadist
kuumust.
Kui
temperatuur langeb, hakkavad töömesilased lihastega sooja tegema. Kuumuses teevad
töölised tiibadega tuult, jahutavad arenevate munadega kärjekannusid
vedelikutilkadega või kaitsevad neid oma kehaga – liibuvad vastu kärgi ja
koguvad soojust oma kehasse. Siiani polnud teada, kuidas töölised end pärast
jahutavad.
USA Tuftsi
ülikooli bioloog Philip Starks asustas mesilaspered läbipaistvast
pleksiklaasist seintega tarudesse. Kaheksas, kontrolltaru, jäi tühjaks.
Kõikides tarudes olid termomeetrid.
Seejärel kuumutas uurija kõiki tarusid umbes veerand tundi teatriprožektoritega. See tagas, et temperatuur tõusis, kuid ei muutunud veel täiskasvanud mesilastele ohtlikuks. Kõiki tarusid jälgiti
soojuskaameraga.
Töömesilased
hakkasid kuumust tajudes liibuma vastu munade ja vastsetega kärjekanne. Soojus tungis nende kehadesse, kärjed aga muutusid jahedamaks. Mesilastega
täidetud tarud jahtusid umbes kümne minutiga, tühi kontrolltaru jäi kuumaks.
Starki sõnul kinnitas see töömesilaste jahutusoskusi. Soojuskaamera piltidel
oli näha, kuidas mõnda aega vastu kärjekannu liibunud töömesilased siirdusid taru
kõige külmematesse osadesse jahtuma.
Uurija sõnul sarnaneb see imetajate kehas
toimivale jahutussüsteemile, kus liigne soojus ära naha ja veresoonte kaudu. Nii töötab mesitaru nagu omalaadne superorganism.
Uurimus ilmus ajakirjas Naturwissenschaften.