14.07.2010 15:09
Kullimäng meeldib ka gorilladele
Kullimäng on tuntud üle maailma, kuid selle meelelahutusega
ei lõbusta end sugugi vaid inimesed. Ka gorilladele pakub see mäng rahuldust,
eriti neile, kes hierarhias madalamal asuvad.
Teadlaste sõnul on gorilladel täpselt teada, kellel kui
palju võimu on. Selja tagant tugevamale ligi hiilimine ja togimine aitab madalamatel
positsioonidel olevatel inimahvidel seisu justkui võrdsemaks muuta, kirjutas
ScienceNOW.
Varasemate uurimuste käigus on tehtud kindlaks, et
ebavõrdsus ei ärrita sugugi vaid inimesi. 2005. aastal viisid Atlantas asuva
Yerkesi rahvusliku primaatide uurimise keskuse teadlased psühholoog Sarah
Brosnani juhtimisel läbi katse, millest selgus, et kaputsiinahvid keeldusid
neile jagatud mänguraha kurgi vastu vahetamast, kui nad nägid, et teine ahv sai
oma raha eest viinamarju, mis maitsevad palju paremini.
See oli aga inimeste välja mõeldud katse, kus tekitati
sihilikult ebaõiglane olukord. Selleks, et uurida ahvide loomulikumat
elukorraldust, pandi üles kaamerad mitmesse Šveitsi ja Saksamaa loomaaeda ning
jälgiti nende abil kolme aasta jooksul gorillade elukorraldust. Igal
pärastlõunal algatasid mõned gorillad maadluse ning paljudel juhtudel hiiliti
üksteisele selja taha, löödi ja joosti seejärel minema. Sellist mängu mängisid
suurem osa ahvidest, ainult mõned vanemad emasloomad ei võtnud sellest osa.
Loomi uurinud Portsmouthi ülikooli teadlased eesotsas
etoloog Marina Davila Rossiga panid tähele, et mängu algatasid enamasti
madalamal positsioonil olevad loomad. Nemad tundsid teiste togimisest
ilmselgelt suuremat rõõmu ning algatasid mängu uuesti kaks korda suurema
tõenäosusega. Samuti paljastasid nad sageli hambad, et näidata oma valmisolekut
teist ahvi hammustada.
Rossi sõnul kasutavad madalama staatusega gorillad kullimängu oma ego
rahuldamiseks. Mängulise situatsiooni taha varjununa saavad nad endast tugevamat
lüüa ilma tõsiste tagajärgedeta ning see annab neile teatud üleolekutunde,
ehkki see on ajutine. Samuti tõestab uurimus Rossi sõnul, et gorillad on väga
hästi teadlikud oma kohast kogukonnas. Artikkel uuringu tulemustega avaldati
ajakirjas Biology Letters.