Kuulus Marsi meteoriit taas vaatluse all

1996. aastal tekitas teadusmaailmas sensatsiooni uudis, et Marsilt pärit meteoriidist nimega ALH84001 leiti jälgi elust. Entusiasm vaibus siiski peagi, sest leiti, et kivimist leitud moodustised on tõenäoliselt anorgaanilise tekkega.

Nüüd on osaliselt samad teadlased sama kivi taas ette võtnud, seda uuel moel uurinud, ning väidavad taas, et kivimis on suure tõenäosusega säilinud jäljed kunagi Marssi asustanud organismide elutegevusest, kirjutas Technology Review.

Uues uuringus ei keskendutud mitte ainult arvatavatele elutegevuse jälgedele, vaid testiti ka alternatiivset anorgaanilist viisi huvipakkuvate moodustiste tekkeks. „Tulemuste interpreteerimine näitab, et anorgaaniline hüpotees ei sobi olemasolevate andmetega hästi kokku, mistõttu võib biogeenne seletus olla siiski arvestatav alternatiiv,“ ütles Kathie Thomas-Keprta Houstonis asuvast Johnsoni kosmosekeskusest. Uurimus avaldati ajakirjas Geochimica et Cosmochimica Acta.

Debatt elu jälgede üle Marsi meteoriitides käib praegu peamiselt magnetiidikristallide uurimisandmete põhjal. Magnetiit on rauda sisaldav ferromagnetiline mineraal. Mõned teadlaseid väitsid, et meteoriidist leitud väikesed magnetiiditerad sarnanevad Maalt leitud bakterite elutegevusega seotud magnetiidikristallidega. Suurem osa selle väitega aga ei nõustunud, pidades realistlikumaks anorgaanilist teket, mis kaasnes meteoorkeha kuumenemisega Maa atmosfääri sisenedes.

„Praegu on andmed biogeense tekkeviisi kasuks tugevamad kui nad olid 13 aasta eest,“ ütles 1996. aastal läbi viidud uuringus osalenud NASA teadlane Everett Gibson.

See aga ei veena kahtlejaid. „Mulle tundub, et lahendust siiski ei ole,“ ütles Michael Fuller Hawaii ülikoolist. „Suurem osa uuritud magnetiidikristallidest tunduvad olevat liiga väiksed ega meenuta mulle biogeenseid magnetiidikristalle,“ ütles ta.

Fuller pole sugugi veendunud, et uuritavad magnetiiditerad ei võiks olla tekkinud kuumašoki tagajärjel, viidates sarnastele Kuu regoliidis esinevatele terakestele.