14.04.2010 13:41
Lahing laboriloomade pärast jõudis lõpule
Biomeditsiiniteadlased kinnitavad, et uus
loomade heaolu käsitlev Euroopa Liidu direktiiv on küll varasemast karmim, kuid
siiski kaugeltki mitte nii karm kui direktiivi esialgsed versioonid ning
võimaldab seega teadlastel oma uurimistöid jätkata.
Pärast enam kui kümme aastat kestnud
lahinguid teadlaste ja loomakaitsjate vahel on Euroopa Liidu seadusandjad lõpuks
valmis saanud uue õigusliku raamistiku, mis regulerib loomade kasutamist
teadustöös, kirjutas Nature.
Seitsmendal aprillil kinniste uste taga
toimunud Euroopa komisjoni, Euroopa parlamendi ja Euroopa nõukogu kokkusaamisel
jõuti teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade õigusi käsitleva direktiivi
osas kokkuleppele. Parlament ja nõukogu peavad direktiivi veel ratifitseerima,
kuid see toimub tõenäoliselt ilma edasise aruteluta juulikuuks.
Direktiivi varasemad eelnõud seadsid
tõsisesse ohtu Euroopa biomeditsiinilised uuringud, seades karmid piirangud
primaatide kasutamisele teadustöös. Lõplik direktiiv aga hajutas teadlaste
mured suures osas. Näiteks on primaate kasutavad baasuuringud lubatud ning
loomi ei kästa kohe peale tagasihoidlike ebamugavuste põhjustamist hävitada,
mis oli tingimuseks seaduse varasemas versioonis. Loomi saab peale uuringuid
seega kasutada ka uutes protseduurides. Samal ajal püütakse direktiiviga siiski
laboriloomade heaolu parandada, seades piirangud minimaalsele puurisuurusele ja
teistele tingimustele.
"Tegemist on poliitilise dokumendiga
ja kompromissiga,“ ütles Göttingenis asuva Saksamaa primaadiuuringute keskuse
direktor Stefan Treue. „Asi oleks võinud olla aga palju hullem ja me tuleme
nende tingimustega toime.“
"Sellise kompromissiga võime
põhimõtteliselt nõustuda,“ ütles Brüsselis asuva loomakaitse lobigrupi
Eurogroup for Animals liige Kirsty Reid, lisades siiski, et kahetseb mitmeid
direktiivist välja jäänud piiranguid loomade kasutamisele teadustöös.
Direktiiv koostati 1986. aastal vastu
võetud laboriloomade kaitset puudutava reeglistikuuuendamiseks ning
regulatsioonide ühtlustamiseks Euroopa Liidu territooriumil. Poliitilised
arutelud algasid 1998. aastal ning 2002. aastal andis Euroopa parlament
komisjonile mandaadi akti eelnõu koostamiseks. 2008. aastal valminud eelnõu
ehmatas nii akadeemilisi teadlasi kui ka ravimitööstust, pakkudes välja
äärmuslikud piirangud uurimustele ning suurendades bürokraatlikke nõudmisi
teadlastele. Näiteks keelati primaatide kasutamine uuringutes, kui tegemist ei
ole just otseselt inimeste elu ohustavate haiguste ravimisega, blokeerides nii
baasuuringud, eelkõige aju-uuringud.
Lisaks keelati algses versioonis kanamunade
teaduslik kasutamine, mis on vaktsiinide tootmiseks hädavajalik. Nõue loomade
hävitamiseks peale tagasihoidlikke ebameeldivusi põhjustavaid uuringuid oleks
kordades suurendanud katseteks vaja minevate loomade arvu.
"Eelnõu oli suureks häirekellaks
teaduskogukonnale, kes ei teinud tol ajal piisavalt lobitööd,“ ütles Londonis
asuva teadlaste lobigrupi tegevjuht Simon Festing. Ta väidab, et komisjon oli
tol ajal tugevalt mõjutatud emotsionaalsete ja hästi organiseeritud
loomakaitsjate poolt.
2009. aastal asusid tegutsema ka
uurimisorganisatsioonid, veendes parlamenti võtma arvesse ka nende vaatepunkti.
Direktiivi esimesel lugemisel parlamendis 2009. aasta mais oli enamik
vastuolulisi piiranguid eelnõust eemaldatud. Parlament lisas aga uue klausli,
mis nõudis loomauuringute pealt saadud andmete jagamist. Ravimiarendajad
osutasid aga, et selle tingimuse täitmine on võimatu, võttes arvesse, et suur
osa sellisest informatsioonist on varaline intellektuaalomand.
Lahing jätkus läbi 2009. aasta, kui eelnõud
arutleti Euroopa Liidu nõukogus. Lõpptulemus on teadlaste jaoks kaugel
täiuslikust, kuid vähemalt on loomkatsed võimalikud, kinnitavad eksperdid.
Direktiiv keelab küll mõnda tüüpi uuringud – näiteks suurte ahvide peal
tehtavad katsed või äärmuslikku ja pikaajalist valu põhjustavad uuringud.
Teadlased saavad aga kliiniliste erivajaduste korral taotleda sellisteks
uuringuteks spetsiaalselt komisjonilt erilubasid.
Lõppversioon lubab ka eksperimente
ohustatud liikidega, näiteks loorkakuga, keda kasvatatakse vangistuses
spetsiaalselt kuulmisuuringuteks. Nõuded projektidele ja projektide hindamine
on selgemapiirilised kui varasemates versioonides ning bürokraatlik koorem ei
tohiks suureneda teadlastele, kes on pärit riikidest, kus seadused olid
praegugi küllalt karmid, näiteks Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Nõue
jagada loomkatsetest saadud andmeid on samuti eemaldatud.
Mõned teadlased muretsevad aga siiski, et
probleemid võivad tekkida suhteliselt vabas sõnastuses direktiivi tõlkimisel
teistesse keeltesse, kus tuleb täpsustada näiteks, millised katsed põhjustavad
„pikaajalist tõsist valu“. Samuti arvatakse, et mõnda tüüpi uuringute otsene
keelamine on vastuolus Lissaboni leppes sätestatud Euroopa põhiseadusliku
kohustusega viia läbi teadustööd. Saksamaa Heidelbergi ülikooli teadlane Rainer
Nobiling muretseb ka, et piirangud primaatide kasutamisele võivad viia ravimite
katsetamiseni inimeste peal.