05.05.2010 13:10

Leiti maailma lihtsaimad iseseisvad elusorganismid

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (0)

Teadlased avastasid vasekaevanduse ülihappelisest mudast teadaolevalt väikseimate elusorganismide hulka kuuluvad mikroobid.

Esmakordselt avastati need organismid küll juba neli aastat tagasi, kuid nüüdseks on teadlastel õnnestunud kirjeldada ka nende genoomi. Selgus, et leitud organismid on ühed kõige lihtsama ehitusega elusorganismid üldse. Vasekaevandusest leitud mikroobid kuuluvad arhede hulka. Arhed on eeltuumsete organismide rühm, mis oma omadustelt asuvad tuumaga ja tuumata organismide vahepeal ja moodustavad seetõttu eraldi domeeni, kirjutas LiveScience.

Uued organismid said nimeks ARMAN, mis on lühend pikemast nimest Arhelised Richmondi kaevanduse atsidofiilsed nanoorganismid (archaeal Richmond Mine acidophilic nanoorganisms) ning tuletatud kaevanduse omaniku Ted Armani nimest. Sama väikseid organisme on leitud ka varem, kuid mitte iseseisvalt toimivate organismide, vaid parasiitide hulgast. ARMAN tundub aga olema peamiselt vabalt elav organism.

Teadlased leidsid siiski, et kuni kümme protsenti isenditest kinnitusid nõelasarnaste struktuuride külge, mis pärinesid teiselt mikroobilt nimega Thermoplasmatales. „Avastus on tähelepanuväärne, kuna sellist organismide vahelist suhet pole looduses varem kirjeldatud,“ ütles California ülikooli teadlane Brett Baker. Teadlased kahtlustavad, et rakkude külge kinnitunud ogad tähendavad, et vähemalt osaliselt elavad ARMAN-id teiste organismide kulul.

Algselt arvasid teadlased, et ARMAN on parasiit kahel põhjusel. Esiteks väiksus – mikroob on vaid 200-400 nanomeetri suurune – ja teiseks genoomi kompaktsus – ARMANil on vaid miljoni aluspaari suurune genoom, kui näiteks inimese genoomis on 3,2 miljardit aluspaari.

Kuigi ARMANi genoom on väga lihtne, on kuni 45 protsenti tema geenidest tundmatud – seda on rohkem, kui ühelgi teisel siiani sekveneeritud organismil. Baker ja tema töörühm kirjutavad oma avastustest pikemalt ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

06.05.2010 10:23
Ats Metsis

".........kui näiteks inimese genoomis on sadu miljardeid aluspaare"

see väide tundub ca 30x ülepakutuna

Lisa kommentaar
08.05.2010 19:29
a

3.2 mitte sadu miljardeid. palju õnne!

Lisa kommentaar

 

J.M.Garg/Wikimedia Commons 07.02.2012 10:29

Clint Eastwoodi film aitas selgitada inimese ja ahvi aju erinevusi

Filmi vaadanud inimeste ja ahvide aju uurimine näitas, et samu funktsioone täitvad ajupiirkonnad võivad ahvidel asuda teises kohas kui inimestel.

Wikimedia Commons 06.02.2012 11:46

Geenid rändavad taimedes eri liikide vahel

Miks on kõrvuti kasvavate eri liiki taimede kloroplastid sarnased?

02.02.2012 13:47

Karm valik: paarituda või lasta end ära süüa? (1)

Suguliikmest loobumine päästab isase ämbliku elu, näitas ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus.

01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon? (1)

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

25.01.2012 11:54

Mis värvi oli ürglind?

Ürgse tiivulise suled olid täpselt samasugused nagu tänapäevastel lindudel.

24.01.2012 11:30

Mammapoegadel on lööki

Emased mõjutavad oma järeltulijate sigimisedukust.

23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

22.01.2012 17:16

Miks surid välja saurustega samal ajal elanud vetikad?

Kriidiajastu mereliikidele mõjus hukutavalt ookeanipõhja happelisuse muutumine.

19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

17.01.2012 16:30

Kas taim või loom?

Ainurakne loomake püüab vetikaid, et need talle toitu toodaksid.

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 09:13

Haigutamine teeb valvsaks

Ka lindude haigutamine on nakkav.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

02.02.2012 13:08

Nutitelefon aitab talvise linnumaja külalisi ära tunda

Talvel aia linnumajas kõhtu täitmas käivate linnuliikide määramisel saab nüüd appi võtta äsjavalminud eestikeelse nutitelefonirakenduse.

29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

24.01.2012 11:13

Veider arseenibakter: vaidlus jätkub

Californiast avastatud mikroob ei kasutagi fosfori asemel arseeni.

23.01.2012 12:33

Miks sitasitikas sõnnikupallil tantsib?

Sõnnikumardikad teevad oma sõnnikukuulil piruette kursi määramiseks ja navigeerimisvigade parandamiseks.

20.01.2012 10:37

Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?

Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse.

19.01.2012 15:01

Madu mõõdab ohvri pulssi

Boad säästavad saagijahil energiat.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 15:57

Kes käis? Nutitelefon teab

Lumises metsas loomajälgi tuvastades on nüüd võimalik abi saada oma nutitelefonist.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

12.01.2012 14:27

Maa all kihab elu

Taimi on maa all palju rohkem kui maa peal.

11.01.2012 15:07

Emased mõjutavad järglaste sugu

Vägevatel emastel on rohkem tütreid.