07.01.2010 11:49

Leiti varaseimate neljajalgsete jäljed

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (0)

Umbes 397 miljonit aastat tagasi liikusid praeguse Poola aladel asuval mudasel merekaldal esimesed neljajalgsed olendid.

Loomad jätsid endast maha selgelt eristatavad jalajäljed, mille abil oli võimalik neljajalgsuse teket evolutsioonis seniarvatust miljoneid aastaid varasemale ajale lükata, kirjutas LiveScience.

Teadlased avastasid fossiliseerunud jalajäljed Poola kaguosast. Selgus, et jäljed pärinevad erinevatelt neljajalgsetelt tänapäevaste kahepaiksete sarnastelt loomadelt. Loomade kehakuju meenutas ilmselt krokodille, mõned neist olid üllatavalt suuremõõtmelised – kuni kolme meetri pikkused.

Avastus aitab paremini ajaliselt paika panna loomade ülemineku kalalaadsetelt eellastelt maismaaloomadeks. Siiani arvati, et see toimus umbes 380 miljonit aastat tagasi, uus leid näitab aga, et see oluline üleminek toimus miljoneid aastaid varem kui siiani leitud fossiilide põhjal oletati. Siiani pärinesid varaseimad tõendid jäsemetega loomadest ajast 374-359 miljonit aastat tagasi.

"Me ei teadnud, et nii varasel ajal neljajalgseid leidus, ja me ei osanud oodata nende loomade leidmist sellisest keskkonnast,” ütles Rootsi Uppsala ülikooli teadlane Per Ahlberg.

Kuna varaseimate neljajalgsete mudelina on kasutatud tänapäevaseid kahepaikseid, eeldati, et sarnaselt kahepaiksetele elasid ka esimesed neljajalgsed pigem mageveekeskkonnas, ütles Ahlberg. Jalajäljed näitavad aga selle eelduse ekslikkust.

"Tundub, et tegemist oli väga laiaulatusliku madala mudase merepõhjaga,” ütles uurimuses osalenud Poola geoloogiainstituudi teadlane Marek Narkiewicz, lisades, et ilmselt kuivas merepõhi iga paari aasta tagant päris ära.

See kuivamine võis olla kalalaadsete loomade maismaale tuleku evolutsiooniliseks tõukeks. Ahlbergi sõnul olid uuritud loomad tõenäoliselt osavad nii ujumises kui kõndimises. „Nad katsetasid oma maismaal liikumise võimet aeg-ajalt kuivavas merepõhjas ning alles hiljem liikusid edasi tõelisele maismaale,” lisas ta.
07.01.2010 16:51
august sügavast

Oli, oli. Ma mäletan ka, et kuidagi nii see käis.

Lisa kommentaar
08.01.2010 10:47
vikat

...kui nüüd saaks veel teda kust poolt nende jälgede tekitaja tuli ja kuhu ta läks ja miks...

Lisa kommentaar

 

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 09:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

 D. Li et al./ Biol. Letters 02.02.2012 13:47

Karm valik: paarituda või lasta end ära süüa? (1)

Suguliikmest loobumine päästab isase ämbliku elu, näitas ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus.

01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon? (1)

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

25.01.2012 11:54

Mis värvi oli ürglind?

Ürgse tiivulise suled olid täpselt samasugused nagu tänapäevastel lindudel.

24.01.2012 11:30

Mammapoegadel on lööki

Emased mõjutavad oma järeltulijate sigimisedukust.

23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

22.01.2012 17:16

Miks surid välja saurustega samal ajal elanud vetikad?

Kriidiajastu mereliikidele mõjus hukutavalt ookeanipõhja happelisuse muutumine.

19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

17.01.2012 16:30

Kas taim või loom?

Ainurakne loomake püüab vetikaid, et need talle toitu toodaksid.

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 09:13

Haigutamine teeb valvsaks

Ka lindude haigutamine on nakkav.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.

09.01.2012 10:43

Koerad mõistavad inimese vihjeid

Koerad ei pööra tähelepanu ainult inimese lausutud sõnadele, nad märkavad ka inimese kavatsust nendega suhelda, näitas värske uuring.

Raigo Pajula Postimees/Scanpix 02.02.2012 13:08

Nutitelefon aitab talvise linnumaja külalisi ära tunda

Talvel aia linnumajas kõhtu täitmas käivate linnuliikide määramisel saab nüüd appi võtta äsjavalminud eestikeelse nutitelefonirakenduse.

29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

24.01.2012 11:13

Veider arseenibakter: vaidlus jätkub

Californiast avastatud mikroob ei kasutagi fosfori asemel arseeni.

23.01.2012 12:33

Miks sitasitikas sõnnikupallil tantsib?

Sõnnikumardikad teevad oma sõnnikukuulil piruette kursi määramiseks ja navigeerimisvigade parandamiseks.

20.01.2012 10:37

Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?

Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse.

19.01.2012 15:01

Madu mõõdab ohvri pulssi

Boad säästavad saagijahil energiat.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 15:57

Kes käis? Nutitelefon teab

Lumises metsas loomajälgi tuvastades on nüüd võimalik abi saada oma nutitelefonist.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

12.01.2012 14:27

Maa all kihab elu

Taimi on maa all palju rohkem kui maa peal.

11.01.2012 15:07

Emased mõjutavad järglaste sugu

Vägevatel emastel on rohkem tütreid.

10.01.2012 10:20

Enne DNAd ja RNAd oli TNA?

Elu Maal võis alguse saada geneetilisest segapudrust.