2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator
04.06.2010 11:55

Loodus on väljakutseks evolutsiooniteooriale

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (1)

Et kontrollida evolutsiooniteooria mõnesid põhieelduseid vabas looduses, jälgisid teadlased kaamerate abil maakilkide sigimiskäitumist ning määrasid DNA-analüüside abil kindlaks, millised putukad järglasi said.

Paljude loomaliikide puhul võitlevad isased omavahel ligipääsu eest emastele ning demonstreerivad uhkeid ornamente, emased aga valivad sigimispartneriteks atraktiivsete tunnustega isased, et nende järeltulijad oleksid elujõulised ja hea tervisega. Kilkide sigimiskäitumine on selle üldlevinud skeemiga kooskõlas: vähemalt laborikatsetes on näidatud, et isased võitlevad omavahel emaste pärast ning püüavad neile lauluga muljet avaldada, emased aga eelistavad dominantsemaid isaseid, kirjutas Nature.

Kuigi loomade sigimiskäitumist püütakse sageli jälgida vabas looduses, on putukaid enamasti uuritud vaid laboris, sest neid on looduses raske silmas pidada. Kuna aga laboris on loomade käitumine ja neile langev valikusurve teistsugused kui vabas looduses, on oluline evolutsiooniteooriaid testida ka loomade looduslikus keskkonnas.

Exeteri ülikooli evolutsiooniökoloog Tom Tregenza otsustas välja uurida, kas kilkide sigimiskäitumine ja sigimisedukus on looduses samad, mis laboris. Oma uurimistöö tulemused avaldas ta koos kolleegidega ajakirjas Science.

Tregenza töörühm jälgis kahe aasta jooksul pidevalt 150 maakilgist (Gryllus campestris) koosnevat populatsiooni Põhja-Hispaanias asuval aasal, kasutades kilkide urusuudmete lähedusse paigutatud 64 liikumisele tundlikust infrapunakaamerast koosnevat võrgustikku. Maakilgid on Euroopas laialt levinud putukad, keda võib haruharva kohata ka Lõuna-Eestis.

Maakilgid kandsid unikaalseid märgistusi, mis võimaldas neid eristada. Paaritumine toimus urusuudmete ees kaamerate vaateväljas. Kuna maakilkide eluiga on umbes aasta, said teadlased kahe aasta jooksul jälgida kahe põlvkonna elu. Et kindlaks määrata, kes on kelle järeltulija, püüti kilgid lõksudesse ja lõigati ära tükike nende tagajalast, millest eraldati DNA.

Teadlased avastasid, et emastel ja isastel oli keskmiselt sama palju sigimispartnereid, mis näitab, et emased ei ole sugugi nii valivad, kui varem arvati. Emased kilgid peavad elu jooksul vaid korra paarituma, kuna nad saavad seemnerakke tagavaraks hoida, kuid teadlased leidsid, et mida rohkem kordi emased paaritusid, seda enam järglasi neil oli. See avastus on väljakutseks eeldusele, et emase jaoks on korduv paaritumine kulukas, ütles Nebraska-Lincolni ülikooli bioloog William Wagner, kes samuti kilke uurib. „Sugudevaheline konflikt paaritumise pärast ei pruugi olla nii üldlevinud, kui me arvame,“ ütles ta.

Sarnaselt isastele ei jätnud paljud emased ühtegi järglast. „See on üllatav,“ ütles Toronto ülikoolis putukate evolutsiooni uuriv Darryl Gwynne. Munad on piiravaks ressursiks, mille tootmiseks emased peavad palju energiat kulutama, selgitas ta. „Kui seda tulemust korratakse ka teistes uurimustes, tuleb sugulise valiku teooria ja selle toimimine looduslikes populatsioonides üle vaadata.“

Uurimuses oli ka teisi keerukaid ja üllatavaid tulemusi. Dominantsetel isastel oli vähem sigimispartnereid kui alluvatel isastel, kuid neil oli sama palju järeltulijaid. Väiksemad isased pidid partnerite meelitamiseks ja järeltulijate saamiseks kasutama laulu, kuid suuremate isaste puhul laulmine sigimispartnerite arvu ei suurendanud. Lühikese elueaga isased sõltusid samuti partnerite leidmisel rohkem laulust kui pikaealised isased. Need mustrid on ootamatud, selgitas Wagner, kuna varem arvati, et laulmine on tähtis kõigi isaste paljunemisedukuses.

Tulemused näitavad, et evolutsiooni mõistmiseks on oluline laboris tehtud avastusi looduses kontrollida ning uurida paljude tunnuste, nagu näiteks kehasuurus, eluiga, dominantsus ja sugu, omavahelisi seoseid. „Kõik ei ole nii lihtne, kui tavaliselt arvatakse,“ ütles Uppsala ülikooli evolutsioonibioloog Anna Qvarnström.

Tulevastes uurimustes tahab Tregenza välja selgitada, kas sigimisedukust ja järeltulijate arvu mõjutavad asjaolud on pidevalt samad või varieeruvad aastast aastasse, sõltudes keskkonnatingimustest. Näiteks võivad mõned geneetiliselt määratud tunnused anda eeliseid jahedamate ilmadega. Kasutades mitme põlvkonna jälgimist vabas looduses, loodab Tregenza näha evolutsiooni toimimist reaalses elus.
07.06.2010 14:19
j

Ühed isased võluvad suuruse ja teised lauluga?

Lisa kommentaar
11.06.2010 11:56
hm

"Teadlased avastasid, et emastel ja isastel oli keskmiselt sama palju sigimispartnereid, mis näitab, et emased ei ole sugugi nii valivad, kui varem arvati."
khm.... loogiliselt võttes, kas on ka mingit muud võimalust?

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus