Looduslikud kvaasikristallid tulid kosmosest

Looduslikke kvaasikristalle on leitud vaid üks kord – 2009. aastal avastasid geoloogid neid Korjaki mägismaalt pärinevast mineraalist. Kuid Siberi kiviminäidis on ilmselt kosmilise päritoluga, väidavad Princetoni ülikooli teadlased.

Tavatu sümmeetriaga kvaasikristallid sarnanevad lõpututele idamaistele mosaiikidele.  Sarnase nähtuse olemasolu ennustasid juba keskaegsed matemaatikud.

Keegi ei uskunud, et looduses võiks midagi sellist leiduda, kuni Iisraeli teadlane Daniel Shechtman leidis ainulaadsed kristallid oma laboris metallisulamist. Avastus tõi Shechtmanile möödunud aasta keemia-Nobeli.

Kuumutatud ja kiirelt jahutatud metallid ongi kvaasikristallide peamine sünnikoht.

Looduslikest kivimiproovidest leiti neid vaid ühel korral. Toda Siberist toodud kivimitükki pidasid mõned uurijad meteoriidiks juba varem ning nüüd leidis see kinnitust.

Princetoni ülikooli teadlane Paul Steinhardt tegi kõigepealt kindlaks kivimi täpse leiukoha. Uurija sõnul oli mineraal väga huvitava saatusega.

Tal õnnestus leida siberlane, kes selle 1979. aastal pinnasest välja kaevas ning selgeks teha, kuidas kivim salakaubana läbi Rumeenia Nõukogude Liidust Läände viidi.

Seejärel analüüsis Steinhardt proovi koos meteoriidiuurijatega. Selgus, et  kivim on moondunud erakordselt kõrge rõhu ja kuumuse käes, see on iseloomulik asteroidide vööst pärinevatele meteoriitidele.

Mineraali hapnikuisotoopide analüüs kinnitas samuti selle Maa-välist päritolu ning oletatavat ülikõrget vanust.

Keemilise koostise poolest  sarnanes Siberi proov karbonaatsetele kondriitidele.  Nood kivimid moodustusid veidi aega pärast Päikesesüsteemi tekkimist.

Seega pole ikka selge, kas ja kuidas kvaasikristallid looduses tekivad. Laboris luuakse neid rangelt kontrollitud tingimustes, kuid kosmoses valitsevad olud on väga äärmuslikud.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

• Tweet