29.01.2008 15:24
Loomade hämmastav taju. 10 näidet
Inimesed võivad ennast küll looduse kõige kõrgelt
arenenumateks organismideks pidada, kuid tegelikult ei saa ühtegi inimese
meeltest võrrelda loomamaailma tippudega.
Paljud loomad näevad pimedas, tunnevad saagi lõhna
kilomeetrite kauguselt ning tajuvad peitupugenud saaklooma lihastõmblustest
tekkinud elektrilisi signaale. LiveScience toob välja kümme loomariigi
esindajat, kelle uskumatud võimed inimesi ikka ja jälle hämmastavad.
Nahkhiirte
kajalokatsioon
Nahkhiired väldivad kokkupõrkeid ning püüavad
saakputukaid lennu pealt ultraheli kõrgusel piiksudes. Nad tajuvad oma
lennukeskkonnas leiduvatelt objektidelt tagasipõrkuvaid helilaineid. Seda
bioloogilist sonarit, mida nimetatakse kajalokatsiooniks, kasutavad ka pimedas
vees liikuvad delfiinid.
Haid tajuvad
elektrivälja
Haiga peitust mängida pole mõtet – kaotus on juba ette
kindlaks määratud. Haidel on ajus spetsiaalsed rakud, millega nad tajuvad
teiste organismide poolt tekitatud elektrivälja. Mõnedel hailiikidel on see
taju nii peensusteni välja arenenud, et nad leiavad merepõhja liiva alla peitu
pugenud kala vaid lihase tõmblemisest tuleneva imeõrna elektrisignaali põhjal.
Boad tajuvad saagi
kehasoojust
Boadel ja lõgismadudel on silmade ja ninasõõrmete vahele
paigutatud temperatuuritundlikud organid, mille abil tajuvad nad saaklooma
kehasoojust. Mõlemal pool mao pead asub üks sensor, seega saab loom määrata
kindlaks ka saaklooma täpse asukoha ning rünnata surmava täpsusega isegi
täielikus pimeduses.
Linnud näevad
ultraviolettkiirgust
Putukate ja lindude silmad on kohastunud nägema valguse
lainepikkusi, mida inimeste silmad ei taju. Meile igavalt tuhmivärvilistena
tunduvad linnud võivad tegelikult särada paljudes erinevates värvides, mille
jaoks meil isegi nimesid pole, kui vaadelda neid ultraviolettvalguse lähedastes
lainepikkustes. Teleskoobid nagu Hubble teevad ultraviolettpilte, mille
tehnikud seejärel nii värvivad,et inimesed suudavad neid tajuda ja nautida.
Kassid näevad
pimedas
Kassidel on silma tagaosas peeglisarnane kile, mis
võimaldab neil liikuda ja jahti pidada isegi peaaegu täielikus pimeduses. Nime
„tapetum lucidum” kandev membraan peegeldab reetinasse tagasi sealt juba korra
läbi tulnud valguse, mistõttu silmadel on teistkordselt võimalik sedasama
footonit tajuda. Päeval selline meetod paremat nägemist ei taga, pigem
vastupidi, kuid öösel saavad kassid nii tajuda seitse korda nõrgemat valgust
kui inimesed. Täielikus pimeduses ei saa muidugi näha ka kassid.
Maod nuusutavad
keele abil
Inimesele võib oma kaheharulist keelt välja sirutav madu
ähvardav tunduda, kuid tegelikult kasutab madu oma keelt lihtsalt ümbruskonna
nuusutamiseks. Keele abil kogub ta õhus hõljuvaid osakesi. Seejärel torkab ta
keeleotsa suulaes asuvasse spetsiifilisse lõhnaorganisse, mida nimetatakse
Jacobsoni organiks. Seal töödeldakse lõhnasignaale ning muudetakse need ajusse
saadetavateks elektrilisteks signaalideks.
Liblikate feromoonid
Liblikate jaoks on õhus sõna otseses mõttes armastust.
Liblikad tajuva vastassoo poolt eraldatud keemilisi armastussignaale ehk
feromoone isegi rohkem kui kümne kilomeetri kauguselt. Mõned uuringud on
näidanud, et ka inimesed eritavad ja tajuvad mingil määral feromoonide
sarnaseid aineid, kuid need toimivad vaid lühikeste vahemaade peal ja sagedasel
kokkupuutumisel.
Rotid näevad
vurrudega
Enamikul rottidest on vilets nägemine. Selle
kompenseerivad nad oma vurrudega. Pikkade nina ümber kasvavate karvade abil
kompavad nad objekte üsna sarnaselt kepiga ümbrust kobavatele pimedatele. Vurre
ümber ette tulevate objektide viibutades saavad nad ümbritsevast küllaltki hea
pildi.
Karpkalad kuulevad
ujupõiega
Mõned kalad, nagu näiteks karplased, kuulevad oma ujupõie
abil. Ujupõis tajub helivibratsioone ning edastab need sisekõrva pisikeste
luukeste rea abil. Neid luukesi nimetatakse Weberi aparaadiks. Sisekõrvas
olevad karvarakud võtavad vibratsiooni vastu ning edastavad helisignaali kala
ajju.
Rändlinnud näevad
magnetvälja
Paljud linnud, eelkõige rändlinnud, oskavad õige tee
leidmiseks kasutada Maa magnetvälja. Teadlased ei ole ikka veel kindlad, kuidas
täpselt nad seda teevad. Ühes hiljutises uurimuses pakuti välja, et lindudel
esineb sünesteesia ehk teiseste aistingute tekkimine: nad „näevad” Maa
magnetvälja värvimustrite või valgusena. Inimesed peavad aga orienteerumiseks
lähtuma teetähistest või määrama põhja-lõunasuuna päikese abil, paljud meist ei
oska isegi seda.