2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem
29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem

Katre Tatrik
Skype:
katre.tatrik@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)

“See on haamer ja torujupp, millega ma maailmas ringi rändan,” tutvustas TÜ loodusmuuseumi vanemteadur Leho Tedersoo Chemicumi fuajees riistu, millega on tehtud oluline osa eile teadusajakirjas Science avaldatud uurimustööst.

Tedersoo juhitud, ligi neli aastat kestnud rahvusvahelise uurimuse käigus leiti, et kõige liigirikkamad seenekooslused asuvad troopilise vihmametsa aladel. Levinud arvamus, et maailmas on 1,5–5,1 miljonit seeneliiki, osutus ülepaisutatuks.

“Selline arvamus põhines oletusel, et taimeliikide ja seeneliikide suhe on igal pool maailmas sama,” selgitas seeneteadlane. See ei ole aga tõsi. “Taimede mitmekesisus on väga tundlik temperatuuri languse suhtes. Sellepärast on troopikas taimeliike sadu kordi rohkem kui tundras. Samas seeneliike on troopikas kõigest kaks kuni kolm korda rohkem kui tundras,” tutvustas Tedersoo mullaseente globaalse mitmekesisuse ja geograafia uuringu tulemusi. Nii võibki oletada, et varasemad teadustööd on seente globaalset liigirikkust mitmekordselt üle hinnanud.  

Uurimus on oluline, kuna see on mahukaim andmestik, mis seni bioloogilisest mitmekesisusest avaldatud. 35 teadusasutust üle maailma on selleks kokku kogunud ligi 15 000 mullaproovi. Neist umbes pooled on võtnud Leho Tedersoo ise. “Mauritius, Madagaskar, Paapua Uus-Guinea, Colombia,” loetles ta mõned 15-st riigist, kust ta proove on kogunud.

“Proovide võtmiseks peab esmalt leidma inimtegevusest võimalikult puutumata metsa ja sellele mõõtma veerandhektarilise ruudu- või ringikujulise ala. Seejärel tuleb sealt juhuslikult valida 20 puud. Iga puu ümbert, kahelt poolt, poolteist meetrit tüvest võetakse üks mullaproov,” rääkis Tedersoo Chemicumi uksest välja, üle lörtsise sõidutee Biomeedikumi kõrvale kaskede all jalutades.

“Ega siin rohkem ei olegi midagi vaja, kui vaid ühte puhast kilekotti,” ütles ta, kui oli oma 800-grammise lemmikhaamriga viie sentimeetrise läbimõõduga plasttoru umbes sama sügavale härmatisega kaetud maapinda löönud. “Nii lihtne see ongi,” kommenteeris teadlane proovide võtmise metoodikat, mille ta ise välja mõtles. Tedersoo sõnul saaks proovide võtmisega hakkama iga koolilapski ja kõik, kus muidu loodusest ja bioloogiast palju ei tea.

“Seejärel segame iga prooviala 40 mullaproovi omavahel kokku.Kui proovid on ära kuivatatud, jahvatame need pulbriks. Kahest grammist pulbrist eraldame DNA molekulaarse analüüsi jaoks uue põlvkonna sekveneerimise ehk järjendamise meetodil,” jätkas Tedersoo.

Kui käes on miljonid DNA järjestused, algab kõige suurem töö. Pärilikkusainest määratakse ühe markeri järjestuse põhjal kõik seal olevad seeneliigid. Selleks praagitakse välja halva kvaliteediga järjestused ja need, mis ei kuulu seeneliigi esindajatele. Samuti leiavad koha teadlaste prügikastis DNA lõigud, kus üks pool kuulub ühele ja teine pool teisele liigile või millel on küljes mõni muu viga. Nii kirjeldas Tedersoo, kuidas käis maailma seente liigirikkuse määramine Chemicumis. Sel viisil mullaproove analüüsides tuvastasid teadlased üle 45 000 seeneliigi.

Proovide kogumisest ja analüüsimisest keerukamaks peab Tedersoo proovide toimetamist riikidest välja. “Selleks vajalike lubade saamine oli tohutu asjaajamine. Mõnes riigis jäidki proovid võtmata just saamata jäänud lubade tõttu. Üldistuste tegemiseks on kogutud materjalist siiski enam kui piisav,” sõnas ta.

Tedersoo sõnul on uuringu peamine tulemus see, et seente elurikkuse mustrid järgivad üldiselt taimede ja loomade omi. Teisisõnu: liigirikkus on suurim troopilistes vihmametsades ja seal kehtivad üldised biogeograafia seaduspärad.

Kuna seente liigirikkus ja esinemine sõltub peamiselt sademetehulgast, temperatuurist ja taimkattest, võib oletada, et kliimamuutuste mõju seenestikule on väga tugev väga kuivadel ja jahedatel aladel. «Hea uudis Eesti seenesõbrale mükoriisaseente osas, kuhu kuuluvad pea kõik söögi- ja mürgiseened, on see, et meie kliimavöötme metsad on liigirikkaimad ja rekordit hoiab ürgvana Abruka pärnik,» lausus Tedersoo.

30.11.2014 00:56
Aivar

"Levinud arvamus, et maailmas on 1,5?5,1 miljonit seeneliiki, osutus ülepaisutatuks. Sel viisil mullaproove analüüsides tuvastasid teadlased üle 45 000 seeneliigi".

Kas ka Eestis osutus seeneliikide arv ülepaisutatust vähemaks? Kuidagi imelik oli lugeda seda artiklit - Tartu teadlased lugesid kokku maailma seened, aga Eesti seeneliikide arvust ei sõnagi.

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (4)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus