06.06.2008 11:40

Mäed kasvavad seniarvatust palju kiiremini

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Mäestike arengus võib esineda spurte, mil nad kasvavad kõrgustesse keskmisest oluliselt kiiremini. Nii võib mäestik kahekordistada oma kõrguse kõigest mõne miljoni aastaga, mis on geoloogias suhteliselt lühike ajavahemik

„Mäestike kiire kerkimine tähendab, et geoloogias valitsevat laamtektoonika teooriat tuleb oluliselt modifitseerida,“ kirjutas ajakirjas Science Rochesteri ülikooli geoloogiaprofessor Carmala Garzione.

Modifitseerimine tähendab seda, et senisest enam tuleb arvestada protsessiga, mil nimeks delaminatsioon. Seni on geoloogid käsitlenud mäestike tekkeprotsessi kui kahe laama põrkumist, mille käigus lükatakse maakoor survepingete väljas kokku. Tekivad kurrud ja murrangud ning maakoor pakseneb. Selle teooria kohaselt võtab näiteks Andide mäestiku kerkimine aega 40 miljonit aastat, kirjutas Physorg.

Garzione uuris koos kolleegidega Andidest pärit murenenud kivimeid, mis lebavad nüüd setetena mäestiku jalamil. Setete uurimise alusel suudab ta väita, kui kõrgel vastav mäestikuosa murenemishetkel asus. Uuringu tulemusel selgus, et Andid tõusid mitmekümne miljoni aasta vältel aeglaselt kõrgemale, kuid 10-6 miljonit aastat tagasi järgnes sellele kiire spurt.

Garzione sõnul viitavad kõik geoloogilised andmed sellele, et kiire kerkimise taga on delaminatsioon. Tegemist pole uue teemaga geoloogias, selle üle on aktiivselt arutletud juba aastaid, kuid siiani ei ole selge, mil määral see tegur mäetekkeprotsessides osaleb.

Kui kaks laama põrkuvad, siis maakoor pakseneb ja nö kortsutatakse kokku nende kokkupuutekohas. Tekib mäestik, mis ülalpool väljendub kõrgema maapinnana, kuid selle peegelpilt asub ka allpool. Selle kohta öeldakse mõnikord, et mäestikel on juured – maakoor on mäestike osas oluliselt paksem ja ulatub sügavamale. See juur on nagu ankur või ballast, mis ei lase maapinnal liiga kõrgele kerkida. Sügavamale vajunud maakoore alaosa hakkab aga sulama ning võib lõpuks suure tükina aeglaselt ülejäänud maakoorest eralduda ning sügavamale vahevöösse vajuda. Lisaraskusest vabanenud maakoor tõuseb aga kiirelt kõrgemale ning sellega koos ka selle kohal olev mäestik ning just sellise protsessiga seostab Andide kerkimist ka Garzione.

 

J.M.Garg/Wikimedia Commons 07.02.2012 10:29

Clint Eastwoodi film aitas selgitada inimese ja ahvi aju erinevusi

Filmi vaadanud inimeste ja ahvide aju uurimine näitas, et samu funktsioone täitvad ajupiirkonnad võivad ahvidel asuda teises kohas kui inimestel.

Wikimedia Commons 06.02.2012 11:46

Geenid rändavad taimedes eri liikide vahel

Miks on kõrvuti kasvavate eri liiki taimede kloroplastid sarnased?

02.02.2012 13:47

Karm valik: paarituda või lasta end ära süüa? (1)

Suguliikmest loobumine päästab isase ämbliku elu, näitas ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus.

01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon? (1)

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

25.01.2012 11:54

Mis värvi oli ürglind?

Ürgse tiivulise suled olid täpselt samasugused nagu tänapäevastel lindudel.

24.01.2012 11:30

Mammapoegadel on lööki

Emased mõjutavad oma järeltulijate sigimisedukust.

23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

22.01.2012 17:16

Miks surid välja saurustega samal ajal elanud vetikad?

Kriidiajastu mereliikidele mõjus hukutavalt ookeanipõhja happelisuse muutumine.

19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

17.01.2012 16:30

Kas taim või loom?

Ainurakne loomake püüab vetikaid, et need talle toitu toodaksid.

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 09:13

Haigutamine teeb valvsaks

Ka lindude haigutamine on nakkav.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

02.02.2012 13:08

Nutitelefon aitab talvise linnumaja külalisi ära tunda

Talvel aia linnumajas kõhtu täitmas käivate linnuliikide määramisel saab nüüd appi võtta äsjavalminud eestikeelse nutitelefonirakenduse.

29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

24.01.2012 11:13

Veider arseenibakter: vaidlus jätkub

Californiast avastatud mikroob ei kasutagi fosfori asemel arseeni.

23.01.2012 12:33

Miks sitasitikas sõnnikupallil tantsib?

Sõnnikumardikad teevad oma sõnnikukuulil piruette kursi määramiseks ja navigeerimisvigade parandamiseks.

20.01.2012 10:37

Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?

Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse.

19.01.2012 15:01

Madu mõõdab ohvri pulssi

Boad säästavad saagijahil energiat.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 15:57

Kes käis? Nutitelefon teab

Lumises metsas loomajälgi tuvastades on nüüd võimalik abi saada oma nutitelefonist.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

12.01.2012 14:27

Maa all kihab elu

Taimi on maa all palju rohkem kui maa peal.

11.01.2012 15:07

Emased mõjutavad järglaste sugu

Vägevatel emastel on rohkem tütreid.