16.12.2009 13:46

Mammutid elasid Põhja-Ameerikas arvatust kauem

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (2)

Mammutid ja teised suured imetajad võisid Põhja-Ameerikas surra välja oluliselt hiljem, kui varem arvati.

Uued andmed, mille kohaselt väike rühm mammuteid võis elada isegi 7600 aastat tagasi, pärinevad mullast kogutud DNA-st. Varem arvati, et mammutid surid välja juba 12 000 aastat tagasi, kirjutas LiveScience.

Alaska keskosast külmunud pinnasest võetud proovidest leitud mammutite ja hobuste DNA vanuseks määrati 10 500 kuni 7600 aastat.

"Me ei tea, kaua liigi täielik kadumine aega võtta võib,“ ütles Ameerika loodusloomuuseumi imetajateekspert Ross MacPhee. „Väljasuremine tundub fossiilide põhjal sageli dramaatiline ja äkiline, kuid meie uurimus võimaldab näha, kuidas väljasuremised tegelikult toimuvad. Häviva liigi esindajaid on üha vähem ja vähem, kuni aegapidi liik täielikult kaob.“

Pleistotseeni lõpus umbes 12 000 aastat tagasi suri välja suur osa kogu maailma suurtest loomadest – hiidlaisikud, mõõkhambulised tiigrid, hiidhundid, suured hirved ja mammutid. Mõned suurekasvulised liigid, näiteks kodustatud hobuste eellased, surid välja Põhja-Ameerikas, kuid säilisid väiksemate populatsioonidena mujal.

Väljasuremiste lainet on püütud seletada väga erinevate teooriatega alates üleküttimisest ja komeedi kukkumisest kuni uute nakkushaiguste levikuni.

Väljasuremiste kiirus tuletati fossiilide vanuse määrangutest, mille põhjal oletati, et viimased mammutid ja metsikud hobused kadusid Põhja-Ameerikast 15 000 kuni 13 000 aastat tagasi. Paraku on fossiile vähe ja neid on raske leida, nende vanuse määramine on töömahukas ja ebatäpne, kirjutasid teadlased.

MacPhee ja tema kolleegid otsustasid jälgi hiidimetajatest otsida fossiilide asemel pinnaseproovidest. Külmunud setted Siberis, Kanadas ja Alaskal võivad sisaldada väikseid ammu elanud loomadelt ja taimedelt pärinevaid DNA fragmente, mis on väga hästi säilinud hoolimata sellest, et mingit nähtavat orgaanilist objekti (luu- või puutükki) säilinud pole.

"Põhimõtteliselt saab õigete meetoditega pinnaseproovi võttes leida uskumatult palju jälgi ammusel ajal elanud liikidest,“ ütles uurimuses osalenud Kopenhaageni ülikooli geneetik Eske Willerslev.

Uurimisrühm kogus proove Alaska igikeltsast. Kogutud DNA vanus määrati samadest kihtidest leitud taimejäänustest ja mineraaliterakestest kahe sõltumatu meetodiga – radiosüsiniku ja optiliselt stimuleeritud luminestsentsiga.

"Nende kahe tehnoloogia põhjal võime olla kindlad, et lademed, kust DNA koguti, ei ole pärast hiidimetajate väljasuremist reostunud uuema materjaliga,“ ütles Austraalia Wollongongi ülikooli teadlane Richard Roberts.

Võetud proovid aitasid välja selgitada Alaskal viimase jääaja lõpus elanud loomastiku. Vanimad setted, mille vanuseks määrati 11 000 aastat, sisaldasid Arktika jänese, piisoni ja hirve DNA-d. Kõigi kolme loomaliigi DNA-d leiti ka pealpool asuvatest uuematest kihtidest, nagu ka oodati. Üks kiht aga, mis pärines ajast 10 500 kuni 7600 aastat tagasi, sisaldas jälgi nii mammutist kui metsikust hobusest.

Uurimisrühm töötas välja ka statistilise mudeli, mis näitas, et 8000 aastat tagasi võis elada veel paarsada viimast mammutit ja metsikut hobust.

"Selleks ajaks oli mammutite ja hobuste seis juba väga halb. On võimalik, et töötame praegu DNA-ga, mis pärineb nende liikide viimastelt esindajatelt Põhja-Ameerikas,“ ütles uurimisrühma liige Duane Froese Kanada Alberta ülikoolist.

Uurimistulemused avaldati ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

 

Jean-Pol GRANDMONT/Wikipedia 30.07.2010 21:01

Puud kasvatavad toitainete kättesaamist hõlbustavaid baktereid

Mõned toitainetevaesel pinnasel kasvavad puud saavad endale vajalikud toitained kätte bakterite abil, kelle kasvu nad oma juurte läheduses soodustavad.

AP/Scanpix 26.07.2010 14:11

Milline oleks maailm ilma sääskedeta? (3)

Kui üldiselt arvatakse, et ühe organismide rühma täielik hävitamine tooks kogu ökosüsteemile kaasa kohutavaid tagajärgi, siis teadlaste arvates sääskede puhul oleks kasu kahjust oluliselt suurem.

20.07.2010 15:46

Kas Islandi vulkaani tuhk pani ookeani vohama? (1)

Teadlased on Atlandi ookeani põhjaosas kogumas andmeid selle kohta, kuidas tänavukevadine Islandi vulkaani purse mõjutas mereelustikku.

14.07.2010 15:15

Kuidas tekib muna? (2)

Kumb oli enne: kas kana või muna? Teadlased ei oska endiselt sellele küsimusele pädevat vastust anda, kuid nüüd on olemas teave selle kohta, kuidas tekib munakoor.

13.07.2010 12:16

Maa võib olla 70 miljonit aastat noorem (3)

Rahvusvaheline töörühm kasutas Maa vahevöö kivimeist pärit geokeemilist informatsiooni ning võrdles seda meteoriitide omaga, et panna senisest täpsemalt paika Maa sünniga seotud asjaolud ning planeedi moodustumise ajaraamistik.

12.07.2010 13:13

Metskassid jäljendavad saakloomade häälitsusi

Teadlased suutsid esmakordselt tõestada, et Ameerikas elav metskass imiteerib saagi ligimeelitamiseks oma ohvri, väikese oravasuuruse ahvikese häält.

01.07.2010 17:17

Reoveepuhastiks saab materjali ammutada tuhamäelt (1)

Margit Kõiv töötas oma doktoritöö raames keskkonnasäästlikke filtermaterjale kasutades välja uudse reovee puhastussüsteemi, mis võib tulevikus saada loodussõbralikuks alternatiiviks praegustele.

22.06.2010 10:10

Ilusaid isaseid nägevad emaslinnud paljunevad vangistuses paremini

Mõnede hävimisohus liikide jaoks on ainukeseks ellujäämisvõimaluseks vangistuses läbiviidavad paljundamisprogrammid. Sellistel programmidel on aga puuduseid.

09.06.2010 19:56

Emased vaalad sõlmivad pikaajalisi sõprussuhteid

Küürvaalad, keda varem peeti vähem seltskondlikeks kui teisi vaalu, sõlmivad uue uurimuse põhjal aastaid kestvaid sõprussuhteid.

08.06.2010 15:55

Bakterid peaksid Marsil vastu küll

Marsi elu võimalikkust tõestada üritavad teadlased leidsid Maa peal väga karmides tingimustes elava bakteri.

04.06.2010 12:00

Mehhiko lahe naftareostus võib jõuda Euroopa lähedale (1)

Mehhiko lahe naftareostus võib peagi jõuda Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse abil kiirelt loode poole levida.

31.05.2010 13:10

Linnud kannavad mürke merest maismaale

Kanada teadlased avastasid, et Arktikas elavad linnud on vastutavad merevees lahustunud metallide transportimise eest sisemaa tiikidesse.

05.05.2010 13:10

Leiti maailma lihtsaimad iseseisvad elusorganismid (2)

Teadlased avastasid vasekaevanduse ülihappelisest mudast teadaolevalt väikseimate elusorganismide hulka kuuluvad mikroobid.

30.04.2010 14:00

Konna ja inimese genoomid on üllatavalt sarnased

Teadusasutuste vahelise rahvusvahelise koostöö tulemusena on väike kannuskonn jõudnud sekveneeritud genoomiga mudelloomade nimekirja.

29.04.2010 11:05

Kuidas koer, nõnda elu

Teadlased kasutasid näitena koeratõugusid, et näidata seost loomade eluea ja isiksuseomaduste vahel.

28.04.2010 11:48

Tuhapilve liikumist kirjeldanud mudelite pädevus küsimärgi all

Islandist Euroopa kohale lennanud vulkaanilise tuha tõttu tühistati Euroopas rohkem kui 100 000 lendu. Kuid nüüd on teravalt õhus küsimus, kui adekvaatsed olid pilve liikumist kirjeldanud mudelid ja kui suur tuhakogus on lennukimootorile veel ohutu?

26.07.2010 14:04

Timori saarelt leiti kuuekilose roti luud

Kui kassid seda teaksid, muutuksid nad palju ettevaatlikumaks. Timori saarelt leiti skelett, mis kuulus vähemalt kuuekilosele rotile.

20.07.2010 15:26

Satelliitfoto: kuum on Läänemeres vetikad õitsema pannud

Euroopa kosmoseagentuuri satelliit Envisat pildistas 11. juulil Läänemerd, kus on käes vetikate õitsemise ajad.

14.07.2010 15:09

Kullimäng meeldib ka gorilladele

Kullimäng on tuntud üle maailma, kuid selle meelelahutusega ei lõbusta end sugugi vaid inimesed. Ka gorilladele pakub see mäng rahuldust, eriti neile, kes hierarhias madalamal asuvad.

12.07.2010 14:12

Kas kaheksajalg Paul on tõesti selgeltnägija?

Jalgpalli MMi ajal tabavate ennustustega maailmakuulsaks saanud Saksamaa kaheksajala Pauli puhul ei saa välistada, et kõigi muude imeliste omaduste kõrval ei ole loomal ka võimet tulevikku ette näha, ütles Austraalia üks juhtivaid peajalgsete uurijaid.

05.07.2010 17:33

Mehhiko lahes käivitub merikilpkonna munade päästmiseks hiigeloperatsioon

Mehhiko lahe naftareostuse levikuteedel USAs Alabama ja Florida osariikides käivitub peagi ajaloo suurim merikilpkonnade munade ümberasustusaktsioon.

25.06.2010 13:27

Inimestel on võimas hammustus

Inimese esivanemate ja inimahvide robustsed lõualuud ja võimsad hambad jätavad mulje, et inimesed on nendega võrreldes hammustamises oluliselt kehvemad. Uue uurimuse kohaselt on aga asi hoopis vastupidine.

18.06.2010 18:56

Uus meetod narkootilise kanepi tuvastamiseks

See oli elu sund, mis pani Eesti kohtuekspertiisi instituudi keemiaosakonnas igapäevaselt kanepiproovidega tegeleva Gert Suurkuuse süvenema maailmas kanepi ekspertiisiks kasutatavatesse metoodikatesse.

08.06.2010 16:05

Kust sai energia esimene elusolend?

Üsna tundmatu ühend nimega pürofosfiit võib teadlaste arvates olla see otsitud keemiline ühend, mis andis energiat esimestele maistele eluvormidele.

07.06.2010 15:06

Euroopa piison naaseb Hispaaniasse

Maailmas peaaegu väljasurnud pürg ehk Euroopa piison kadus Hispaaniast sajandeid tagasi. Nüüd aga on esimesed haruldase liigi esindajad looduses tagasi.

04.06.2010 11:55

Loodus on väljakutseks evolutsiooniteooriale (2)

Et kontrollida evolutsiooniteooria mõnesid põhieelduseid vabas looduses, jälgisid teadlased kaamerate abil maakilkide sigimiskäitumist ning määrasid DNA-analüüside abil kindlaks, millised putukad järglasi said.

06.05.2010 17:51

Valgepea-merikotka menüü paneb looduskaitsjad muretsema (1)

Valgepea-merikotka populatsioonide taastumine võib tekitada probleeme teistele ohustatud liikidele.

03.05.2010 16:24

Kaktus puhastab joogivett

Puhas joogivesi on paljudes maailma paikades piiratud ressursiks, enamik vee puhastamiseks mõeldud tehnoloogiatest on aga kallid ja keerulised kasutada.

29.04.2010 11:09

Ookeanipõhjast leiti kiireim süvahoovus

Jaapani ja Austraalia teadlased uurisid India ookeanist süvahoovust, mis kannab külma vett põhja poole mahus, mis võrdub 40 Amazonase jõe vooluhulgaga.

29.04.2010 10:50

Maa tuuma ehitus sai selgemaks

Kaugetest galaktikatest teab inimkond rohkem kui oma koduplaneedi sisemusest. Niivõrd kättesaamatu on meie jaoks Maa tuum.