10.02.2010 17:29

Mesilased suudavad eristada inimeste nägusid

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (2)

Oma igapäevaelus pole mesilastel vaja inimeste nägusid ära tunda. Teadlased näitasid aga, et mesilasi on võimalik treenida nägusid eristama.

Austraalia Monashi ülikooli teadlane Adrian Dyer treenis 2005. aastal tehtud katses mesilasi seostama inimese näo pilte maiustustega. Prantsusmaa Toulouse’i ülikooli teadlane Martin Giurfa kahtlustas aga, et mesilased ei õppinud tegelikult nägusid eristama, kirjutas Science Daily.

"Kuna inimese foto peale maandunud mesilane sai auhinnaks tilga siirupit, pidasid nad pilte ilmselt kummalise kujuga lilledeks. Oluline küsimus on, millist strateegiat nad nägude eristamiseks kasutavad,“ selgitas Giurfa.

Et aru saada, kas mesilased ka tõepoolest nägudest aru saavad, võttis Giurfa Dyeriga ühendust ning tegi ettepaneku koos viia läbi rida katseid, mis süstemaatiliselt kontrolliksid, milliste tunnuste põhjal mesilased nägusid eristavad. Uurimistöö tulemused, mis näitasid, et mesilased suudavad tõepoolest aru saada inimese näo olulisemate osade paigutusest, avaldati ajakirjas Journal of Experimental Biology.

Kõigepealt uurisid teadlased, kas mesilased suudavad eristada lihtsaid näosarnaseid kujutisi. Piltidel olnud näod koosnesid vaid kahest täpist silmade asemel, ühest vertikaalsest joonest ninaks ja horisontaalsest suujoonest. Ühel pildil olid need kujundid kokku surutud ja teisel laiali laotatud. Ühele pildile maandumise eest premeeriti mesilasi siirupitilgaga. Seejärel võeti siirup ära ja vaadati, kas mesilane maandub ikkagi õigele näole. Maandus küll.

Seega leiti, et mesilased suudavad eristada näosarnaseid mustreid, kuid kas nad oskaksid ka nägusid liigitada? Kas mesilasi on võimalik treenida eristama näosarnaseid mustreid nägudele mitte sarnanevatest mustritest? Kas mesilases oskaksid pildi, mida nad varem näinud ei ole, ühte neist kategooriatest paigutada?

Nendele küsimustele vastamiseks treenisid teadlased mesilasi viie paari erinevate piltidega, kus üks pilt paarist oli alati nägu ja teine täppidest ja joontest muster. Mesilased said alati siirupit, kui maandusid näole, mustrile maandudes ei saanud nad midagi. Kui mesilased olid selgeks saanud, et näopildi pealt saab suhkrut, näidati neile täiesti uut pildipaari, et näha, kas mesilased suudavad välja valida näopildi.

Selgus, et suudavad küll. Mesilased õppisid selgeks näopilti eristama mitte sellepärast, et nad teaksid, mida nägu endast kujutab, vaid sellepärast, et nad õppisid selgeks nägu moodustavate objektide omavahelise asetuse ja korrapära.

Kas mesilased tuleksid toime ka keerulisemate näopiltidega? Sellele küsimusele vastamiseks paigutasid teadlased joontest ja täppidest koosnevad näod tõelise inimnäoga fotode peale. Kas mesilased suudavad õppida selgeks objektide paigutuse taustal ning tundma ära samu mustreid ka siis, kui taustafoto eemaldatakse? Selgus, et suudavad küll, ning kui teadlased vahetasid päris nägudest tehtud fotodel ära nina, suu ja silmade asukohad, ei suutnud mesilased neis enam nägusid ära tunda ja suhtusid neisse kui juhuslikesse mustritesse.

Seega suudavad mesilased ilmselt ära tunda näosarnaseid mustreid, kuid see ei tähenda otseselt, et nad teeksid erinevatel inimestel näo järgi vahet. Nad õpivad selgeks nägusid moodustavate objektide suhtelise paigutuse ning võivad seda strateegiat rakendada keskkonnas kohatud uute objektide peal.

Teadlaste sõnul on hämmastav, et imepisikese ajuga putukad tulevad toime nii keeruka kujutiste analüüsiga, kui meil on samale ülesandele pühendatud mitmed erinevad ajupiirkonnad. Giurfa arvas, et kui tahetakse luua automaatseid nägude eristamise süsteeme, võiks mesilastelt selle juures olla palju õppida.
10.02.2010 18:53
Andres

Kaldun arvama, et siiski on tegu mesilaste dresseerimisega. Lihtsalt nad kohanesid olukorraga.
Mesilaste maailmast on palju õppida...

Lisa kommentaar

 

J.M.Garg/Wikimedia Commons 07.02.2012 10:29

Clint Eastwoodi film aitas selgitada inimese ja ahvi aju erinevusi

Filmi vaadanud inimeste ja ahvide aju uurimine näitas, et samu funktsioone täitvad ajupiirkonnad võivad ahvidel asuda teises kohas kui inimestel.

Wikimedia Commons 06.02.2012 11:46

Geenid rändavad taimedes eri liikide vahel

Miks on kõrvuti kasvavate eri liiki taimede kloroplastid sarnased?

02.02.2012 13:47

Karm valik: paarituda või lasta end ära süüa? (1)

Suguliikmest loobumine päästab isase ämbliku elu, näitas ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus.

01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon? (1)

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

25.01.2012 11:54

Mis värvi oli ürglind?

Ürgse tiivulise suled olid täpselt samasugused nagu tänapäevastel lindudel.

24.01.2012 11:30

Mammapoegadel on lööki

Emased mõjutavad oma järeltulijate sigimisedukust.

23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

22.01.2012 17:16

Miks surid välja saurustega samal ajal elanud vetikad?

Kriidiajastu mereliikidele mõjus hukutavalt ookeanipõhja happelisuse muutumine.

19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

17.01.2012 16:30

Kas taim või loom?

Ainurakne loomake püüab vetikaid, et need talle toitu toodaksid.

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 09:13

Haigutamine teeb valvsaks

Ka lindude haigutamine on nakkav.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

02.02.2012 13:08

Nutitelefon aitab talvise linnumaja külalisi ära tunda

Talvel aia linnumajas kõhtu täitmas käivate linnuliikide määramisel saab nüüd appi võtta äsjavalminud eestikeelse nutitelefonirakenduse.

29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

24.01.2012 11:13

Veider arseenibakter: vaidlus jätkub

Californiast avastatud mikroob ei kasutagi fosfori asemel arseeni.

23.01.2012 12:33

Miks sitasitikas sõnnikupallil tantsib?

Sõnnikumardikad teevad oma sõnnikukuulil piruette kursi määramiseks ja navigeerimisvigade parandamiseks.

20.01.2012 10:37

Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?

Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse.

19.01.2012 15:01

Madu mõõdab ohvri pulssi

Boad säästavad saagijahil energiat.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 15:57

Kes käis? Nutitelefon teab

Lumises metsas loomajälgi tuvastades on nüüd võimalik abi saada oma nutitelefonist.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

12.01.2012 14:27

Maa all kihab elu

Taimi on maa all palju rohkem kui maa peal.

11.01.2012 15:07

Emased mõjutavad järglaste sugu

Vägevatel emastel on rohkem tütreid.