10.02.2010 17:29
Mesilased suudavad eristada inimeste nägusid
Oma
igapäevaelus pole mesilastel vaja inimeste nägusid ära tunda. Teadlased
näitasid aga, et mesilasi on võimalik treenida nägusid eristama.
Austraalia
Monashi ülikooli teadlane Adrian Dyer treenis 2005. aastal tehtud katses
mesilasi seostama inimese näo pilte maiustustega. Prantsusmaa Toulouse’i
ülikooli teadlane Martin Giurfa kahtlustas aga, et mesilased ei õppinud
tegelikult nägusid eristama, kirjutas Science Daily.
"Kuna
inimese foto peale maandunud mesilane sai auhinnaks tilga siirupit, pidasid nad
pilte ilmselt kummalise kujuga lilledeks. Oluline küsimus on, millist strateegiat
nad nägude eristamiseks kasutavad,“ selgitas Giurfa.
Et aru
saada, kas mesilased ka tõepoolest nägudest aru saavad, võttis Giurfa Dyeriga
ühendust ning tegi ettepaneku koos viia läbi rida katseid, mis süstemaatiliselt
kontrolliksid, milliste tunnuste põhjal mesilased nägusid eristavad. Uurimistöö
tulemused, mis näitasid, et mesilased suudavad tõepoolest aru saada inimese näo
olulisemate osade paigutusest, avaldati ajakirjas Journal of Experimental
Biology.
Kõigepealt
uurisid teadlased, kas mesilased suudavad eristada lihtsaid näosarnaseid
kujutisi. Piltidel olnud näod koosnesid vaid kahest täpist silmade asemel,
ühest vertikaalsest joonest ninaks ja horisontaalsest suujoonest. Ühel pildil
olid need kujundid kokku surutud ja teisel laiali laotatud. Ühele pildile
maandumise eest premeeriti mesilasi siirupitilgaga. Seejärel võeti siirup ära
ja vaadati, kas mesilane maandub ikkagi õigele näole. Maandus küll.
Seega
leiti, et mesilased suudavad eristada näosarnaseid mustreid, kuid kas nad
oskaksid ka nägusid liigitada? Kas mesilasi on võimalik treenida eristama
näosarnaseid mustreid nägudele mitte sarnanevatest mustritest? Kas mesilases
oskaksid pildi, mida nad varem näinud ei ole, ühte neist kategooriatest
paigutada?
Nendele
küsimustele vastamiseks treenisid teadlased mesilasi viie paari erinevate
piltidega, kus üks pilt paarist oli alati nägu ja teine täppidest ja joontest
muster. Mesilased said alati siirupit, kui maandusid näole, mustrile maandudes
ei saanud nad midagi. Kui mesilased olid selgeks saanud, et näopildi pealt saab
suhkrut, näidati neile täiesti uut pildipaari, et näha, kas mesilased suudavad
välja valida näopildi.
Selgus,
et suudavad küll. Mesilased õppisid selgeks näopilti eristama mitte sellepärast,
et nad teaksid, mida nägu endast kujutab, vaid sellepärast, et nad õppisid
selgeks nägu moodustavate objektide omavahelise asetuse ja korrapära.
Kas
mesilased tuleksid toime ka keerulisemate näopiltidega? Sellele küsimusele
vastamiseks paigutasid teadlased joontest ja täppidest koosnevad näod tõelise
inimnäoga fotode peale. Kas mesilased suudavad õppida selgeks objektide
paigutuse taustal ning tundma ära samu mustreid ka siis, kui taustafoto
eemaldatakse? Selgus, et suudavad küll, ning kui teadlased vahetasid päris
nägudest tehtud fotodel ära nina, suu ja silmade asukohad, ei suutnud mesilased
neis enam nägusid ära tunda ja suhtusid neisse kui juhuslikesse mustritesse.
Seega
suudavad mesilased ilmselt ära tunda näosarnaseid mustreid, kuid see ei tähenda
otseselt, et nad teeksid erinevatel inimestel näo järgi vahet. Nad õpivad
selgeks nägusid moodustavate objektide suhtelise paigutuse ning võivad seda
strateegiat rakendada keskkonnas kohatud uute objektide peal.
Teadlaste sõnul on hämmastav, et imepisikese ajuga
putukad tulevad toime nii keeruka kujutiste analüüsiga, kui meil on samale
ülesandele pühendatud mitmed erinevad ajupiirkonnad. Giurfa arvas, et kui
tahetakse luua automaatseid nägude eristamise süsteeme, võiks mesilastelt selle
juures olla palju õppida.