2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Mesilased suudavad eristada inimeste nägusid
10.02.2010 17:29

Mesilased suudavad eristada inimeste nägusid

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (7)

Oma igapäevaelus pole mesilastel vaja inimeste nägusid ära tunda. Teadlased näitasid aga, et mesilasi on võimalik treenida nägusid eristama.

Austraalia Monashi ülikooli teadlane Adrian Dyer treenis 2005. aastal tehtud katses mesilasi seostama inimese näo pilte maiustustega. Prantsusmaa Toulouse’i ülikooli teadlane Martin Giurfa kahtlustas aga, et mesilased ei õppinud tegelikult nägusid eristama, kirjutas Science Daily.

"Kuna inimese foto peale maandunud mesilane sai auhinnaks tilga siirupit, pidasid nad pilte ilmselt kummalise kujuga lilledeks. Oluline küsimus on, millist strateegiat nad nägude eristamiseks kasutavad,“ selgitas Giurfa.

Et aru saada, kas mesilased ka tõepoolest nägudest aru saavad, võttis Giurfa Dyeriga ühendust ning tegi ettepaneku koos viia läbi rida katseid, mis süstemaatiliselt kontrolliksid, milliste tunnuste põhjal mesilased nägusid eristavad. Uurimistöö tulemused, mis näitasid, et mesilased suudavad tõepoolest aru saada inimese näo olulisemate osade paigutusest, avaldati ajakirjas Journal of Experimental Biology.

Kõigepealt uurisid teadlased, kas mesilased suudavad eristada lihtsaid näosarnaseid kujutisi. Piltidel olnud näod koosnesid vaid kahest täpist silmade asemel, ühest vertikaalsest joonest ninaks ja horisontaalsest suujoonest. Ühel pildil olid need kujundid kokku surutud ja teisel laiali laotatud. Ühele pildile maandumise eest premeeriti mesilasi siirupitilgaga. Seejärel võeti siirup ära ja vaadati, kas mesilane maandub ikkagi õigele näole. Maandus küll.

Seega leiti, et mesilased suudavad eristada näosarnaseid mustreid, kuid kas nad oskaksid ka nägusid liigitada? Kas mesilasi on võimalik treenida eristama näosarnaseid mustreid nägudele mitte sarnanevatest mustritest? Kas mesilases oskaksid pildi, mida nad varem näinud ei ole, ühte neist kategooriatest paigutada?

Nendele küsimustele vastamiseks treenisid teadlased mesilasi viie paari erinevate piltidega, kus üks pilt paarist oli alati nägu ja teine täppidest ja joontest muster. Mesilased said alati siirupit, kui maandusid näole, mustrile maandudes ei saanud nad midagi. Kui mesilased olid selgeks saanud, et näopildi pealt saab suhkrut, näidati neile täiesti uut pildipaari, et näha, kas mesilased suudavad välja valida näopildi.

Selgus, et suudavad küll. Mesilased õppisid selgeks näopilti eristama mitte sellepärast, et nad teaksid, mida nägu endast kujutab, vaid sellepärast, et nad õppisid selgeks nägu moodustavate objektide omavahelise asetuse ja korrapära.

Kas mesilased tuleksid toime ka keerulisemate näopiltidega? Sellele küsimusele vastamiseks paigutasid teadlased joontest ja täppidest koosnevad näod tõelise inimnäoga fotode peale. Kas mesilased suudavad õppida selgeks objektide paigutuse taustal ning tundma ära samu mustreid ka siis, kui taustafoto eemaldatakse? Selgus, et suudavad küll, ning kui teadlased vahetasid päris nägudest tehtud fotodel ära nina, suu ja silmade asukohad, ei suutnud mesilased neis enam nägusid ära tunda ja suhtusid neisse kui juhuslikesse mustritesse.

Seega suudavad mesilased ilmselt ära tunda näosarnaseid mustreid, kuid see ei tähenda otseselt, et nad teeksid erinevatel inimestel näo järgi vahet. Nad õpivad selgeks nägusid moodustavate objektide suhtelise paigutuse ning võivad seda strateegiat rakendada keskkonnas kohatud uute objektide peal.

Teadlaste sõnul on hämmastav, et imepisikese ajuga putukad tulevad toime nii keeruka kujutiste analüüsiga, kui meil on samale ülesandele pühendatud mitmed erinevad ajupiirkonnad. Giurfa arvas, et kui tahetakse luua automaatseid nägude eristamise süsteeme, võiks mesilastelt selle juures olla palju õppida.
10.02.2010 18:53
Andres

Kaldun arvama, et siiski on tegu mesilaste dresseerimisega. Lihtsalt nad kohanesid olukorraga.
Mesilaste maailmast on palju õppida...

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus