2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Milline oleks maailm ilma sääskedeta?
26.07.2010 14:11

Milline oleks maailm ilma sääskedeta?

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (4)

Kui üldiselt arvatakse, et ühe organismide rühma täielik hävitamine tooks kogu ökosüsteemile kaasa kohutavaid tagajärgi, siis teadlaste arvates sääskede puhul oleks kasu kahjust oluliselt suurem.

Iga aasta nakatub malaariasse 247 miljonit inimest, pea miljon inimest sureb. Sääsed levitavad ka kollapalavikku, dengue palavikku, Jaapani entsefaliiti, Riftioru palavikku, Chikungunya viirust ja Lääne-Niiluse viirust, põhjustades arvukalt inimohreid ja tohutuid ravikulusid. Lisaks on nad tüütuteks parasiitideks põhjapoolkeral elavatele inimestele ja loomadele.

Mis siis juhtuks, kui sääski üldse ei oleks? Kas keegi tunneks neist puudust? Ajakiri Nature küsis seda küsimust teadlastelt, kes uurivad sääskede bioloogiat ja ökoloogiat ning said üllatavaid vastuseid.

Sääseliike on maailmas leitud umbes 3500, neist vaid paarsada tüütavad inimesi. Sääsed elavad pea kõigil mandritel ja kõikvõimalikes elupaikades ning täidavad mitmetes ökosüsteemides olulist rolli. Sääseliikide hävitamine võib jätta mitmed loomad toiduta ja mitmed taimed tolmeldajata.

Paljudel juhtudel usuvad teadlased aga, et sääskede kadumisel tekkiv haav ökosüsteemis paraneks kiiresti, kui sama niši täidavad teised organismid. Elu läheks edasi nagu ennegi või veelgi paremini. Kui küsimus on ohtlike haiguste levitajate hävitamises, kaalub Illinois’ ülikooli putukaökoloogi Steven Juliano sõnul positiivne negatiivse üle. Brasiilia Santa Catarina ülikooli meditsiinilise entomoloogi Carlos Brisola arvates oleks ilma sääskedeta maailm meie jaoks oluliselt ohutum ja turvalisem.

Sääskede hävitamine võiks kõige rohkem mõjutada arktilist tundrat. Põhja-Kanadast Venemaani on periooditi sääskede arvukus väga suur, kohati moodustavad nad pilvesarnaseid parvesid. „See on maailmas ainulaadne olukord, kui mõned liigid moodustavad aeg-ajalt nii tohutu biomassi,“ ütles USA teadlane Daniel Strickman.

Teadlased pole ühel meelel, mida selle biomassi kadumine kaasa võiks tuua. Põhja-Carolina entomoloogi Bruce Harrisoni hinnangul langeks rändlindude arvukus tundras ilma toiduks olevate sääskedeta poole võrra. Teised teadlased ei nõustu. Alaska looduskaitsebioloog Cathy Curby kinnitab, et sääski ei leidu lindude magudes kuigi palju ning muud putukad on tunduvalt olulisemad toiduobjektid. „Inimesed hindavad sageli sääskede arvukust Arktikas üle, sest sääsed hoiavad inimeste ligi,“ selgitas ta.

Sääsed on tõsiseks nuhtluseks ka põhjapõtradele – päevas imetakse igalt loomalt kuni 300 milliliitrit verd. Põhjapõdrad valivad oma radu, püüdes liikuda vastutuult, et sääseparvedest pääseda. Väike muutus põhjapõdrakarja valitud rajas võib arktilises orus kaasa tuua suuri muutusi – põdrad trambivad pinnast, söövad samblikke, transpordivad ringi toitaineid, on toiduks huntidele ning mõjutavad nii kogu ökosüsteemi. Arktikas tuntaks sääskedest seega ilmselt puudust küll – aga kas ka mujal?

Sääsed on põhitoiduks paljudele kaladele, putukatele, ämblikele, sisalikele, konnadele ja lindudele. Teadlased usuvad, et enamik sääskedest toituvatest loomadest lülituks kiiresti ümber teistele toiduobjektidele, putukatele, kes sääskede kadumisel laiemalt levima hakata saavad. Enamasti on loomade menüüs rohkelt toiduobjekte, seega ei jääks paljud sääskedevabas maailmas nälga. Ökosüsteem poleks piisavalt häiritud, et sääskede hävitamist peatada.

Sääsevastsed moodustavad olulise osa veekogude biomassist kõikjal maailmas. Nad toituvad kõdunevatest lehtedes, orgaanilisest sademest ja mikroorganismidest. Küsimuseks on, kas nende asemele tekiksid teised, kes sama töö ära teevad. Sääsevastsed pole ju kaugeltki ainukesed kõdunevatest organismidest toituvad loomad. Siiski võib sääskede kadumine mõjutada toitainete ringlust veekogudes ning selle kaudu ka taimede kasvu.

Tugevamaks argumendiks sääskede allesjätmise poolt oleks see, et nad täidavad ökosüsteemis ka rolli, millest inimestele kasu on, tolmeldades paljusid taimeliike. Colorado entomoloogi Janet McAllisteri sõnul pole aga sääskedepoolne tolmeldamine kuigi oluline taimeliikide puhul, mida inimesed kasutavad.

Kokkuvõttes tundub sääskedel olema vähe ülesandeid, mille täitmisega teised organismid hakkama ei saa – välja arvatud üks. Nad on surmavalt osavad vereimejad ning transpordivad nii haigustekitajaid ühelt organismilt teisele.

"Sääskede hävitamise peamiseks ökoloogiliseks tagajärjeks oleks rohkem inimesi,“ ütles Strickman. Palju surmasid jääks olemata, veel rohkem inimesi oleksid haige olemise asemel terved. Malaariakoormast vabanenud riigid võidaksid tagasi 1,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mille nad praegu Maailma tervishoiuorganisatsiooni arvutuste kohaselt malaaria tõttu kaotavad. See kiirendaks nende riikide arengut. Koorem maailma tervishoiusüsteemile ja haiglatele väheneks, tähelepanu saaks hakata pöörama muudele probleemidele, näiteks madalale haridustasemele.

Florida meditsiinilise entomoloogia labori teadlase Phil Lounibosi arvates leevendaks sääskede hävitamine inimeste kannatusi aga vaid ajutiselt. Tema uurimistöö põhjal oleks ühe haigusi levitava vektori eemaldamine tulutu töö, kuna sama niši täidaks kiiresti mõni muu organism.

Siiski, võttes arvesse tohutuid humanitaarseid ja majanduslikke tagajärgi, mida sääskede kadumine kaasa tooks, arvab enamik teadlasi, et selle võrra suurenenud inimkond oleks maailmale väiksemaks koormuseks kui haige inimkond. Kahju, mida sääskede hävitamine ökosüsteemidele kaasa tooks, pole enamiku arvates märkimisväärne. Väide, et igal organismil peaks olema õigus elule, ei pruugi sääskede puhul ka piisavalt tugevaks osutuda. Ilma sääskedeta maailma peamiseks takistuseks pole seega mitte inimeste soovimatus seda saavutada, vaid oskamatus.

Samal ajal kui inimesed tahtmatult viivad väljasuremisele kasulikke liike nagu tuunikala või korallid, ei suuda nad kuidagi tõsiselt ohustada liike, kelle kahjutegur ületab kasuteguri. „Sääsed ei hõiva looduses ainulaadset nišši,“ ütles Jacksonville’is asuva Ameerika sääsekontrolli assotsiatsiooni entomoloog Joe Conlon. „Kui me hävitaksime nad homme, võtaks sääskedest sõltuvatel ökosüsteemidel taastumine vaid veidi aega.“
26.07.2010 17:42
Tiit

Haigused on head. Kuidagi peavad need suured parasiidid ka surema INIMESED!

Lisa kommentaar
26.07.2010 22:06
Riho

Eks ole!
Tõlgi siis ikka ka viimane lause ära!
"If we eradicated them tomorrow, the ecosystems where they are active will hiccup and then get on with life. Something better or worse would take over."
Seega, viimane lause ütleb, et näe palju tahad vaeva, ega haigustekitajate levik kaoks. Seega kogu üritus oleks suht MÕTTETU! Nagu oli ka Siberi jõgede tagurpidi voolama panek, et niisutada Kasahhi poolkõrbeid!

Lisa kommentaar
29.07.2010 12:50
Mari

ja kes on üldse inimene, et oma arvutustega ütelb, kellel on õigus elule, kellel mitte? Kui sääsed eksisteerivad looduses, siis järelikult on sel mingi põhjus. Inimene peaks reguleerima hoopis ennast mitte loodust. Pähh!

Lisa kommentaar
05.08.2010 18:34
Tiit

Maril on hea point. Meie oleme olnud siin ainult veits muu loodus väga kaua. Nii et jah peaksime vaatama kuhu astume.

Lisa kommentaar
06.08.2010 20:54
endel

Haigused ning sääskede haiguste levitamine võib-olla lihtsalt filter. Me ei taha ju, et tulevased põlvkonnad oleksid üha nõrgemad ja väetimad kui praegused. Evolutsiooni mõte on selles, et tugevamad jäävad ellu. Seega sääskedel võib olla paljude organismide evolutsioonis oluline roll, kas pole?

Maril on hea point. Meie oleme olnud siin ainult veits muu loodus väga kaua. Nii et jah peaksime vaatama kuhu astume.

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus