26.06.2011 14:01

Mis aitab nahkhiirel õhus navigeerida?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)

Ülihead lendajad saavad tiibadel asuvate karvakeste abil teavet õhu liikumise kohta.

Nahkhiiri abistavad kiirel vigurlennul väikesed jäigad karvad, mis saadavad lendaja ajusse pidevalt infot.

Nahkhiired kasutavad orienteerumisel kajalokatsiooni, kuid lisaks aitavad neid veel harukordse ehitusega tiivakarvad. Bioloogid on juba kaua aega tähele pannud, et need ei sarnane teiste imetajate karvadega.

Karvakesed on hõredad ja ülilühikesed – ühe karva pikkus võrdub ligikaudu inimese juuksekarva jämedusega. Lisaks asuvad nende ümbruses nahas tavatud retseptorid, mida tavaliselt karvajuurte läheduses ei leidu.

Marylandi ülikooli neuroteadlased uurisid nahkhiirte lendu aeganõudvate katsetega. Kui uurijad suunasid õhuvoolu tiivakarvadele, aktiveeris see närvirakud looma ajus. Mida enam tuule suund muutus, seda aktiivsemaks neuronid muutusid. Seetõttu oletasid närviteadlased, et karvad töötavad sensoritena, mis hoiavad nahkhiirt õhuvoolude liikumisega kursis ja lubavad vajadusel lennukiirust muuta.

Uurijad ajasid osade katsealuste tiivad karvaeemalduskreemiga siledaks, seejärel muutus nahkhiirte lend aeglasemaks, nad lendasid ettevaatlikumalt ega teinud enam järske pöördeid.

Insenerid said uurimistööst inspiratsiooni ja loodavad luua kunstlikud sensorid, mis matkiksid nahkhiirte tiivakarvu. Sellised reisilennukid suudaksid ennetada turbulentsi ja muudaksid reisimise mugavamaks.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

 

Scanpix 14.04.2014 13:44

Aasta 2032: maailma tõsiseim mure on joogivesi

Maakeral on puudus puhtast joogiveest. Inimene kujundab keskkonda jõuliselt enda käe järgi ümber. Eesti põlevkivitööstusel seisab ees hääbumine.

Johann Daniel Meyer 11.04.2014 14:21

Kuidas elab Läänemere luts?

Kuulmekivide keemiline koostis reedab kalade sünnipaiga ja rändemustrid.

02.04.2014 12:21

Miks on sebra triibuline?

Mõistatus on lõpuks lahendatud. Muster kaitseb sebrasid putukahammustuste eest.

29.03.2014 08:23

Video: Varesel on koolieeliku mõistus

Nutikate lindude loogika on sama hea kui kooli minevatel lastel.

24.03.2014 16:28

Kuidas tekkis Džomolungma?

Aasia suruti maakera kõrgeima mäe tekkimisel kokku.

13.03.2014 17:13

Kui palju vett on Maa sügavustes?

Meie planeedi vahevöös on ohtralt veerikkaid kivimeid.

11.03.2014 19:03

Mikroob vajab eluks päikesevalgust ja elektrone

Valguselembene bakter hangib toitu mullasügavustest.

04.03.2014 15:50

Linnuriigis käib infosõda

Must-kärbsenäpid luuravad rasvatihaste järele.

03.03.2014 11:20

Video: Kesk-Eesti emailvese aasta kahes minutis (2)

Kuidas täidab emailves oma päevi?

19.02.2014 15:07

Kassid näevad ultraviolettvalgust

Paljud imetajad tajuvad inimsilmale nähtamatut.

11.02.2014 12:59

Emased ämblikud armastavad kaunilt pakitud kinke

Paksult võrguniiti mässitud putukas võidab emasämbliku südame.

03.02.2014 20:43

Hundid on koertest tähelepanelikumad

Koerad kaotasid kodustamise käigus võime üksteistelt õppida.

28.01.2014 17:41

Maa sügavustes leidub meretäite kaupa vett (1)

Vesi lekib vahevöö kivimitesse maakoore lõhede kaudu.

13.01.2014 13:26

Kui nobe on lepatriinu? (1)

Suviste teetööde ja kiirusepiirangute ajal võib väike mardikas jõuda Paidest Raplasse liinibussist kiiremini.

09.01.2014 16:08

Puud reedavad kullaleiukohti (1)

Kullasoonel kasvavad eukalüptid koguvad väärtuslikku metalli lehtedesse.

16.12.2013 16:07

Isased saurused edvistasid uhkete harjadega

Luuleiud jätavad hiidsisalike välimusest liiga tagasihoidliku mulje.

09.04.2014 13:14

Kuidas tekkisid Maa laamad?

Kivimite kristalliseerumise eripära lõi aluse litosfääri plaatide tekkimisele.

01.04.2014 18:05

Mis põhjustas maakera suurima väljasuremislaine? (1)

Kas põhjuseks olid mikroobid? 250 miljonit aastat tagasi kadus ligi 90 protsenti Maal elanud liikidest.

26.03.2014 16:36

Linnaõhk muudab tuvid tumedaks

Mustade sulgedega linnud on kaitstud ohtlike raskemetallide eest.

20.03.2014 13:36

Kimalased õpivad lennult

Tillukesed putukad õpivad nii iseseisvalt kui liigikaaslasi matkides.

12.03.2014 15:13

Miks puuviljad riknevad?

Mädanevates puuviljades ja marjades käib sõda.

10.03.2014 15:33

Avastati uued osoonikihti lõhkuvad ained

Atmosfääri koguneb inimtekkelisi molekule.

04.03.2014 14:39

30 000 aasta vanune hiidviirus ärkas laboris ellu (1)

Viirused on elusa ja eluta looduse piiril olevad osakesed, mis suudavad aastaid püsida mitteaktiivses olekus. Prantsuse Aix-Marseille´ ülikooli viroloogid leidsid paljunemisvõimelise viiruse 30 000 aasta vanusest igikeltsast.

26.02.2014 15:28

Järvamaa metsades uitab radiofitseeritud ilves (2)

Alates eilsest luusib Järvamaa metsades taas raadiokaelusega isailves.

18.02.2014 12:31

Kas hapnikupuudus pidurdas loomariigi evolutsiooni?

Hulkraksed olendid võisid tekkida ka hapnikuvaeses keskkonnas.

06.02.2014 12:41

Mammutid surid tühja kõhu kätte (2)

Pärast viimase jääaja lõppu kadusid maakeralt mammutid, sest nende lemmikninaesine – toitainerikkad lilled ei suutnud kliimamuutustega kohaneda. Allesjäänud taimestikust suured loomad enam kõhtu täis ei saanud.

30.01.2014 12:56

Mesilasema ja töömesilasi eristab üks geen (2)

DNA-järjestus muudab jalad õietolmu korjamiseks sobilikuks.

20.01.2014 16:33

Samblikud jääksid Marsil ellu

Põhjamaine samblik suudab elada planeedi kaljupragudes.

10.01.2014 16:06

Eestis on liiga vähe mesilasi (3)

Rapsi tolmeldajaid jääb üha vähemaks.

31.12.2013 17:34

Süvikud kubisevad elusolenditest

Keerukad mikroobikooslused asustavad maakoorepragusid ja meresügavusi.