26.06.2011 14:01

Mis aitab nahkhiirel õhus navigeerida?

Piret Pappel
Skype:
piret.pappel@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)

Ülihead lendajad saavad tiibadel asuvate karvakeste abil teavet õhu liikumise kohta.

Nahkhiiri abistavad kiirel vigurlennul väikesed jäigad karvad, mis saadavad lendaja ajusse pidevalt infot.

Nahkhiired kasutavad orienteerumisel kajalokatsiooni, kuid lisaks aitavad neid veel harukordse ehitusega tiivakarvad. Bioloogid on juba kaua aega tähele pannud, et need ei sarnane teiste imetajate karvadega.

Karvakesed on hõredad ja ülilühikesed – ühe karva pikkus võrdub ligikaudu inimese juuksekarva jämedusega. Lisaks asuvad nende ümbruses nahas tavatud retseptorid, mida tavaliselt karvajuurte läheduses ei leidu.

Marylandi ülikooli neuroteadlased uurisid nahkhiirte lendu aeganõudvate katsetega. Kui uurijad suunasid õhuvoolu tiivakarvadele, aktiveeris see närvirakud looma ajus. Mida enam tuule suund muutus, seda aktiivsemaks neuronid muutusid. Seetõttu oletasid närviteadlased, et karvad töötavad sensoritena, mis hoiavad nahkhiirt õhuvoolude liikumisega kursis ja lubavad vajadusel lennukiirust muuta.

Uurijad ajasid osade katsealuste tiivad karvaeemalduskreemiga siledaks, seejärel muutus nahkhiirte lend aeglasemaks, nad lendasid ettevaatlikumalt ega teinud enam järske pöördeid.

Insenerid said uurimistööst inspiratsiooni ja loodavad luua kunstlikud sensorid, mis matkiksid nahkhiirte tiivakarvu. Sellised reisilennukid suudaksid ennetada turbulentsi ja muudaksid reisimise mugavamaks.

Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences.

 

Lisa Cyr/Flickr 26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

Novaator 07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

21.05.2014 11:16

Jooksurõõm on hiirtel veres

Vabas looduses elavad närilised ei ütle spordist ära.

19.05.2014 23:00

Inimese süda tuksub ürgsete molekulide toel (1)

Südamelihase paneb tööle 700 miljoni aasta vanune geeniperekond.

F. Vincentz/Wikimedia Commons 05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (2)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

21.05.2014 16:16

Emised mõjutavad sündivate põrsaste sugu

Munajuha tunneb ära, milliseid sugukromosoome seemnerakud sisaldavad.

20.05.2014 15:07

Kas mikroobid sattusid Curiosity kukil Marsile?

Batsillid sõidavad kosmoselaeva küljes jänest.