2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Mis on tume elurikkus?
11.03.2011 16:07

Mis on tume elurikkus?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (5)
Samal teemal (5)

Looduses on puuduolevad liigid vähemalt sama olulised kui olemasolevad, väidavad Tartu Ülikooli ökoloogid oma värskes teoorias.

Tavaliselt on ökoloogid ja looduskaitsjad elurikkust käsitledes vaadelnud liike, mis on leitud ühest kindlast kohast. Nii näiteks võetakse vaatluse alla üks ruutkilomeeter ja loetakse üles kõik leitud liigid.

Tartu Ülikooli ökoloogide värske teooria kohaselt on liigirikkuse hävimise kirjeldamisel on puuduolevad liigid vähemalt sama olulised. Neid puuduolevaid aga kooslusesse sobivaid liike nimetavad nad tumedaks elurikkuseks.

Botaanikaprofessor Meelis Pärtel, taimeökoloogia professor Martin Zobel ja teadur Robert Szava-Kovats avaldasid sellest artikli ajakirja Trends in Ecology and Evolution märtsinumbris.

Kosmoloogias kasutatakse juba aastakümneid mõistet tumeaine, kirjeldamaks ainet, mida pole võimalik meil ei näha ega tunnetada, kuid mis ometi moodustab universumist 80 protsenti. Tumeaine on vastasmõjus meile nähtava ainega, millest on moodustunud tähed ja planeedid. Peaaegu samasugune vastasmõju kehtib ka looduslikes kooslustes.

“Olemasolevate kõrval on vähemalt sama oluline panna tähele liike, mida seal ei ole, kuid võiksid selles ökosüsteemis elutseda,” ütles Pärtel.

Salumetsas kasvavad tavaliselt sinililled. “Kui sinililled on sealt mingil põhjusel puudu, siis on see märk, et metsaga on midagi lahti. Just need puuduolevad sinililled liigituvad tumeda elurikkuse alla – nad võiks seal olemas olla, kuid mingil põhjusel neid pole,” tõi ta näite. Tumeda elurikkuse liigid võisid selles ökosüsteemis olla kunagi olemas ja sobivate tingimuste tekkel võivad nad taas sinna tagasi tulla.

Veel paarkümmend aastat tagasi olid Eestis omapärase liigikooslusega looniidud, kui nende majandamine lõpetati, hakkasid niidud kinni kasvama ning loodude taimed on kadumas.

“Kui need niidud taas võsast puhtaks raiuda ja asuda loodusid taas karjamaana kasutama, siis tuleks seal kunagi kasvanud liigid ilmselt tagasi, täna liigituvad need liigid aga niitudel tumeda elurikkuse hulka,” lisas ta.

Tumedat elurikkust ei ole võimalik otseselt üle lugeda, küll on selle suurust võimalik hinnata.

“Nii nagu tumeaine on oluline galaktikate struktuuri mõistmisel, on tume elurikkus oluline ökoloogilistest kooslustest arusaamisel. Tume elurikkus võimaldab hinnata, kas eluskooslusi reguleerivad pigem lokaalsed ökoloogilised või regionaalsed evolutsioonilised protsessid. Suur tume elurikkus näitab lokaalsete koosluste vaesumist aga ka kahjustunud ökosüsteemide taastamise potentsiaali,” ütles Pärtel.

Kuni tume elurikkus püsib kõrge, on veel võimalus, et liigid tulevad sellesse ökosüsteemi tagasi.

Tumeda elurikkuse idee on leidnud äramärkamist olulisimaid loodusteaduslikke ja meditsiiniartikleid järelrefereerivas portaalisFaculty1000.

13.03.2011 16:31
Sven

Kui ikka kirvega võsa kallale minna, et selles piirkonnas võiks mingi liik kasvama hakata, siis ma arvan, et see liik polegi sinna loodud kasvama vaid inimene on mingil ajal sinna kasvuks sobiva tingimuse loonud. Ma täitsa kindel, et kui võsa maha võtta, siis kaovad sealt päris paljud sellised liigid, kes seal võsas harjunud elama on jne...

Lisa kommentaar
14.03.2011 07:59
rch

Tundub hea teooria olevat. See võimaldab ehk uurimustega edasi minna.

Lisa kommentaar
16.03.2011 17:51
tyyp

Tundub tõesti huvitav vaatenurk. Toetab hästi elastsusteooriat (resilience theory) luues võimalusi ökosüsteemide tundlikkuse kvantifitseerimiseks ja pöördepunktide tuvastamiseks. Või siis lihtsalt paremaks mõistmiskes numberväärtusi loomata.

Lisa kommentaar
17.03.2011 09:05
mait

Huvitav lähenemine. Tundub haakuvat Agenda 21-ga.

Lisa kommentaar
23.03.2011 08:35

Tumeaine temaatikasse peaks kuidagiviisi sobituma ka nn. must huumor.
Asi selles, et hakkasin vaatlema seda artiklit nö. inimpopulatsioonide vötmes - muhelema pani! Proovigem meie endi kohta!?

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus