25.01.2012 11:54
Mis värvi oli ürglind?
Esimene iidse arheopterüksi kivistis leiti ligi 150 aasta eest. Kui hästi tiivuline olend lennata oskas, vaidlevad teadlased tänini.
Selle linnu suled sisaldasid musta värvainet ning olid samasuguse ehitusega nagu praegu Maal elavatel lindudel, näitas äsja ajakirjas Nature ilmunud uurimus.
Kehaehituses oli arheopterüksil tunnuseid, mis omased nii roomajatele kui lindudele. Tal oli saurustele sarnanev pikk luuline saba ja teravad hambad-küünised ning linnule sobilikud tiivad ja suled.
Nii peetaksegi teda kord rohkem linnulaadseks sauruseks, teinekord aga paigutatakse iidsete lindude hulka.
Ürglinnu sulgede kohta ei osanud uurijad seni suurt midagi arvata. Kivistunud sulgede mikroskoobiga uurimine lubas neid pidada tänapäeva lindudele sarnaseks. Sulgede värvuse ja lennuvõime kohta võisid paleontoloogid teha vaid oletusi.
Sulefossiilide uurimine võimsa mikroskoobiga näitas, et need sisaldasid tumedat värvainet ning olid täpselt samasuguse ehitusega kui praegustel lindudel.
Browni ülikooli evolutsioonibioloog Ryan Carney uuris sulge Saksamaal Carl Zeissi laboris. Ta leidis, et kivistunud suled kuulusid sulestiku pealmisse kihti - kattesulgede hulka. Pärast mitmekordset üritamist õnnestus uurijal võimsa skaneeriva elektronmikroskoobi abil leida kivistisest pigmenti sisaldavad kehakesed – melanosoomid.
Neid on linnusulgedest leitud juba pikka aega, kuid varem peeti neid bakteriteks. Alles 2006. aastal avastati kivistunud kalmaari tindipõiest selgesti eristatavad värviterakesed ning siis hakkasid kivististe uurijad muistsete olendite pigmente uurima.
Ürglinnu sule melanosoomid olid ligikaudu ühe mikromeetri pikkused. Need paiknesid sules samamoodi, nagu praegustel lindudelgi.
Saamaks teada, millist värvainet ürglinnu suled sisaldasid, koostas uurija andmebaasi ligi 90 tänapäeva linnuliigi pigmentide kohta ning võrdles seda ürglinnu melanosoomidega. Carney kinnitusel oli arheopterüksi sulg 95-protsendilise tõenäosusega must.
Miks ürglind oli tume, on raske öelda. Arheopterüksi tiiva mustad kattesuled võisid aidata kehatemperatuuri reguleerida, tekitada kaitsevärvuse või olid hoopis mõeldud vastassugupoole ees eputamiseks.
Loomulikult võisid pigmendirohked suled lubada ka lennata. Suure tõenäosusega muutis just värvaine suled tugevamaks.
"Me ei oska nende andmete põhjal kinnitada, kas ürglind oli hea lendaja. Kuid tal oli samasugused suled nagu tänapäevastel lindudel. Sulgedes asuv värvaine muudab praegustel lindudel tiivad tugevamaks ning kaitseb neid. Me ei tea, milleks ürglinnul pigmenti vaja oli. Kuid arheopterüksi melanosoomid olid samasuguse ehitusega ja pakkusid ilmselt sulgedele kaitset," selgitas Carney.
Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!