Mõned linnud kasutavad sulgi kompimiseks

Uues uurimuses leiti, et alklaste hulka kuuluvad ördid kasutavad mõnesid sulgi samal eesmärgil kui kassid oma vurrusid: ümbritseva tajumiseks.

Emastel ja isastel ördidel (perekond Aethia) on peas suured ja uhked kroonsuled ning kaks ornitoloogi, Ian Jones St John’i memoriaalülikoolist ja Sampath Seneviratne Briti Columbia ülikoolist Kanadas otsustasid välja uurida nende sulgede funktsiooni. Örde on mitmeid erinevaid liike ning erinevate liikide kroonsuled on erinevad, kuid kroonid esinevad mõlemal sugupoolel, kirjutas Physorg.

Ördid pesitsevad pimedates kaljupragudes. Teadlased valmistasid kaljuprao sarnase pimeda labürindi ning jälgisid sinna asetatud ördide käitumist. Nad leidsid, et suuremate kroonsulgedega linnud põrkasid harvemini vastu objekte kui need linnud, kelle suled olid lühemad.

Kui tuttördi ja kiharördi kroonsuled vastu pead suruti, lõid linnud kaks ja pool korda sagedamini oma pea ära kui need, kelle suled olid püsti. Pikemate sulgedega lindudele mõjus sulgede vastu pead surumine rohkem kui lühemate sulgedega lindudele.

Lisaks ördidele on ka paljudel teistel lindudel ornamentaalseid kroone, sabasulgi ja habemete või vurrude sarnaseid sulgi. Nende peamiseks rolliks peetakse kvaliteedi reklaamimist sugulises valikus, mõnikord on neil ka maskeeringu või hoiatussignaali funktsioon. Teadlased usuvad aga, et ka puutetundlikkus võiks olla üks selliste ornamentide üldisematest funktsioonidest.

Et selles veenduda, võrdlesid Jones ja Seneviratne mitmete liikide, muu hulgas pingviinide, papagoide, koolibride ja faasanite, ornamente, eluviisi ja elupaikasid. Seneviratne kinnitas, et pimedates, keerukates või tihedalt asustatud keskkondades või öösise aktiivsusega lindudel on suurema tõenäosusega peas ornamentsuled. Selline trend kehtis kõigi värvuliste hulka mitte kuuluvate linnuliikide hulgas.

• Tweet