16.02.2010 11:50

Mõned linnud kasutavad sulgi kompimiseks

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Uues uurimuses leiti, et alklaste hulka kuuluvad ördid kasutavad mõnesid sulgi samal eesmärgil kui kassid oma vurrusid: ümbritseva tajumiseks.

Emastel ja isastel ördidel (perekond Aethia) on peas suured ja uhked kroonsuled ning kaks ornitoloogi, Ian Jones St John’i memoriaalülikoolist ja Sampath Seneviratne Briti Columbia ülikoolist Kanadas otsustasid välja uurida nende sulgede funktsiooni. Örde on mitmeid erinevaid liike ning erinevate liikide kroonsuled on erinevad, kuid kroonid esinevad mõlemal sugupoolel, kirjutas Physorg.

Ördid pesitsevad pimedates kaljupragudes. Teadlased valmistasid kaljuprao sarnase pimeda labürindi ning jälgisid sinna asetatud ördide käitumist. Nad leidsid, et suuremate kroonsulgedega linnud põrkasid harvemini vastu objekte kui need linnud, kelle suled olid lühemad.

Kui tuttördi ja kiharördi kroonsuled vastu pead suruti, lõid linnud kaks ja pool korda sagedamini oma pea ära kui need, kelle suled olid püsti. Pikemate sulgedega lindudele mõjus sulgede vastu pead surumine rohkem kui lühemate sulgedega lindudele.

Lisaks ördidele on ka paljudel teistel lindudel ornamentaalseid kroone, sabasulgi ja habemete või vurrude sarnaseid sulgi. Nende peamiseks rolliks peetakse kvaliteedi reklaamimist sugulises valikus, mõnikord on neil ka maskeeringu või hoiatussignaali funktsioon. Teadlased usuvad aga, et ka puutetundlikkus võiks olla üks selliste ornamentide üldisematest funktsioonidest.

Et selles veenduda, võrdlesid Jones ja Seneviratne mitmete liikide, muu hulgas pingviinide, papagoide, koolibride ja faasanite, ornamente, eluviisi ja elupaikasid. Seneviratne kinnitas, et pimedates, keerukates või tihedalt asustatud keskkondades või öösise aktiivsusega lindudel on suurema tõenäosusega peas ornamentsuled. Selline trend kehtis kõigi värvuliste hulka mitte kuuluvate linnuliikide hulgas.

Teadlased usuvad, et sarnastel sulgedel võib puutetajumise funktsioon olla ka teiste liikide puhul, eriti piiratud nähtavusega keskkondades või elupaikades, kus tuleb vältida kokkupõrkeid objektide või teiste organismidega. Peasuled aitavad lindudel vältida kahjustusi silmadele, nokale ja kuulmekilele. Uurimistöö tulemused avaldati ajakirjas Animal Behaviour.

 

Jean-Pol GRANDMONT/Wikipedia 30.07.2010 21:01

Puud kasvatavad toitainete kättesaamist hõlbustavaid baktereid

Mõned toitainetevaesel pinnasel kasvavad puud saavad endale vajalikud toitained kätte bakterite abil, kelle kasvu nad oma juurte läheduses soodustavad.

AP/Scanpix 26.07.2010 14:11

Milline oleks maailm ilma sääskedeta? (3)

Kui üldiselt arvatakse, et ühe organismide rühma täielik hävitamine tooks kogu ökosüsteemile kaasa kohutavaid tagajärgi, siis teadlaste arvates sääskede puhul oleks kasu kahjust oluliselt suurem.

20.07.2010 15:46

Kas Islandi vulkaani tuhk pani ookeani vohama? (1)

Teadlased on Atlandi ookeani põhjaosas kogumas andmeid selle kohta, kuidas tänavukevadine Islandi vulkaani purse mõjutas mereelustikku.

14.07.2010 15:15

Kuidas tekib muna? (2)

Kumb oli enne: kas kana või muna? Teadlased ei oska endiselt sellele küsimusele pädevat vastust anda, kuid nüüd on olemas teave selle kohta, kuidas tekib munakoor.

13.07.2010 12:16

Maa võib olla 70 miljonit aastat noorem (3)

Rahvusvaheline töörühm kasutas Maa vahevöö kivimeist pärit geokeemilist informatsiooni ning võrdles seda meteoriitide omaga, et panna senisest täpsemalt paika Maa sünniga seotud asjaolud ning planeedi moodustumise ajaraamistik.

12.07.2010 13:13

Metskassid jäljendavad saakloomade häälitsusi

Teadlased suutsid esmakordselt tõestada, et Ameerikas elav metskass imiteerib saagi ligimeelitamiseks oma ohvri, väikese oravasuuruse ahvikese häält.

01.07.2010 17:17

Reoveepuhastiks saab materjali ammutada tuhamäelt (1)

Margit Kõiv töötas oma doktoritöö raames keskkonnasäästlikke filtermaterjale kasutades välja uudse reovee puhastussüsteemi, mis võib tulevikus saada loodussõbralikuks alternatiiviks praegustele.

22.06.2010 10:10

Ilusaid isaseid nägevad emaslinnud paljunevad vangistuses paremini

Mõnede hävimisohus liikide jaoks on ainukeseks ellujäämisvõimaluseks vangistuses läbiviidavad paljundamisprogrammid. Sellistel programmidel on aga puuduseid.

09.06.2010 19:56

Emased vaalad sõlmivad pikaajalisi sõprussuhteid

Küürvaalad, keda varem peeti vähem seltskondlikeks kui teisi vaalu, sõlmivad uue uurimuse põhjal aastaid kestvaid sõprussuhteid.

08.06.2010 15:55

Bakterid peaksid Marsil vastu küll

Marsi elu võimalikkust tõestada üritavad teadlased leidsid Maa peal väga karmides tingimustes elava bakteri.

04.06.2010 12:00

Mehhiko lahe naftareostus võib jõuda Euroopa lähedale (1)

Mehhiko lahe naftareostus võib peagi jõuda Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse abil kiirelt loode poole levida.

31.05.2010 13:10

Linnud kannavad mürke merest maismaale

Kanada teadlased avastasid, et Arktikas elavad linnud on vastutavad merevees lahustunud metallide transportimise eest sisemaa tiikidesse.

05.05.2010 13:10

Leiti maailma lihtsaimad iseseisvad elusorganismid (2)

Teadlased avastasid vasekaevanduse ülihappelisest mudast teadaolevalt väikseimate elusorganismide hulka kuuluvad mikroobid.

30.04.2010 14:00

Konna ja inimese genoomid on üllatavalt sarnased

Teadusasutuste vahelise rahvusvahelise koostöö tulemusena on väike kannuskonn jõudnud sekveneeritud genoomiga mudelloomade nimekirja.

29.04.2010 11:05

Kuidas koer, nõnda elu

Teadlased kasutasid näitena koeratõugusid, et näidata seost loomade eluea ja isiksuseomaduste vahel.

28.04.2010 11:48

Tuhapilve liikumist kirjeldanud mudelite pädevus küsimärgi all

Islandist Euroopa kohale lennanud vulkaanilise tuha tõttu tühistati Euroopas rohkem kui 100 000 lendu. Kuid nüüd on teravalt õhus küsimus, kui adekvaatsed olid pilve liikumist kirjeldanud mudelid ja kui suur tuhakogus on lennukimootorile veel ohutu?

26.07.2010 14:04

Timori saarelt leiti kuuekilose roti luud

Kui kassid seda teaksid, muutuksid nad palju ettevaatlikumaks. Timori saarelt leiti skelett, mis kuulus vähemalt kuuekilosele rotile.

20.07.2010 15:26

Satelliitfoto: kuum on Läänemeres vetikad õitsema pannud

Euroopa kosmoseagentuuri satelliit Envisat pildistas 11. juulil Läänemerd, kus on käes vetikate õitsemise ajad.

14.07.2010 15:09

Kullimäng meeldib ka gorilladele

Kullimäng on tuntud üle maailma, kuid selle meelelahutusega ei lõbusta end sugugi vaid inimesed. Ka gorilladele pakub see mäng rahuldust, eriti neile, kes hierarhias madalamal asuvad.

12.07.2010 14:12

Kas kaheksajalg Paul on tõesti selgeltnägija?

Jalgpalli MMi ajal tabavate ennustustega maailmakuulsaks saanud Saksamaa kaheksajala Pauli puhul ei saa välistada, et kõigi muude imeliste omaduste kõrval ei ole loomal ka võimet tulevikku ette näha, ütles Austraalia üks juhtivaid peajalgsete uurijaid.

05.07.2010 17:33

Mehhiko lahes käivitub merikilpkonna munade päästmiseks hiigeloperatsioon

Mehhiko lahe naftareostuse levikuteedel USAs Alabama ja Florida osariikides käivitub peagi ajaloo suurim merikilpkonnade munade ümberasustusaktsioon.

25.06.2010 13:27

Inimestel on võimas hammustus

Inimese esivanemate ja inimahvide robustsed lõualuud ja võimsad hambad jätavad mulje, et inimesed on nendega võrreldes hammustamises oluliselt kehvemad. Uue uurimuse kohaselt on aga asi hoopis vastupidine.

18.06.2010 18:56

Uus meetod narkootilise kanepi tuvastamiseks

See oli elu sund, mis pani Eesti kohtuekspertiisi instituudi keemiaosakonnas igapäevaselt kanepiproovidega tegeleva Gert Suurkuuse süvenema maailmas kanepi ekspertiisiks kasutatavatesse metoodikatesse.

08.06.2010 16:05

Kust sai energia esimene elusolend?

Üsna tundmatu ühend nimega pürofosfiit võib teadlaste arvates olla see otsitud keemiline ühend, mis andis energiat esimestele maistele eluvormidele.

07.06.2010 15:06

Euroopa piison naaseb Hispaaniasse

Maailmas peaaegu väljasurnud pürg ehk Euroopa piison kadus Hispaaniast sajandeid tagasi. Nüüd aga on esimesed haruldase liigi esindajad looduses tagasi.

04.06.2010 11:55

Loodus on väljakutseks evolutsiooniteooriale (2)

Et kontrollida evolutsiooniteooria mõnesid põhieelduseid vabas looduses, jälgisid teadlased kaamerate abil maakilkide sigimiskäitumist ning määrasid DNA-analüüside abil kindlaks, millised putukad järglasi said.

06.05.2010 17:51

Valgepea-merikotka menüü paneb looduskaitsjad muretsema (1)

Valgepea-merikotka populatsioonide taastumine võib tekitada probleeme teistele ohustatud liikidele.

03.05.2010 16:24

Kaktus puhastab joogivett

Puhas joogivesi on paljudes maailma paikades piiratud ressursiks, enamik vee puhastamiseks mõeldud tehnoloogiatest on aga kallid ja keerulised kasutada.

29.04.2010 11:09

Ookeanipõhjast leiti kiireim süvahoovus

Jaapani ja Austraalia teadlased uurisid India ookeanist süvahoovust, mis kannab külma vett põhja poole mahus, mis võrdub 40 Amazonase jõe vooluhulgaga.

29.04.2010 10:50

Maa tuuma ehitus sai selgemaks

Kaugetest galaktikatest teab inimkond rohkem kui oma koduplaneedi sisemusest. Niivõrd kättesaamatu on meie jaoks Maa tuum.