10.12.2009 14:42
Mõnel linnuliigil on ka emased ilusad
Paljudel linnuliikidel on ilusa ja silmapaistva sulestikuga ainult isaslinnud, emaste sulestik on aga pigem varjevärvusega. Arvatakse, et selline olukord tekib, kui emased valivad endale partneri ja isased peavad õiguse eest järglasi saada üksteisega konkureerima.
See mudel kehtib paljude liikide puhul. Uues uurimuses kirjutavad teadlased aga, et kui linnud elavad perekondades, kus järglaste eest hoolitsevad mõlemad vanemad, ning kõigil emastel peret luua ei õnnestu, peavad emased omavahel konkureerima samamoodi kui isased ja seega kasvatama ka sama uhke sulestiku, kirjutas LiveScience.
Sugulise valiku teooria pärineb Charles Darwinilt, kes püüdis seletada, miks paljude liikide isased on uhke sulestikuga, emased aga üsna silmapaistmatud. Selline olukord tekib, kui igal emasel on suurem tõenäosus järglasi saada kui igal isasel. Sellisel juhul saadab edu just võimalikult uhke välimusega isaseid, emastel pole aga põhjust oma ressursse kaunistuste peale kulutada.
Kui aga emased ja isased hoolitsevad koos järglaste eest ja moodustavad perekonna, ei õnnestu igal emasel endale partnerit leida. Teadlased on leidnud, et enam kui 10 protsenti liikidest järgib sellist mudelit. Teadlased eeldasid, et sellisel juhul ei pruugi isaste ja emaste välimuses suuri erinevusi olla.
"Kui võitlus võimaluse eest järglasi saada on sama intensiivne nii emaste kui isaste hulgas, võib oletada, et tavaliselt vaid isaslindude sulestikus leiduvad kaunistused peavad perekondades elavatel lindudel esinema ka emastel,“ ütles Columbia ülikooli ökoloogia, evolutsiooni ja keskkonnateaduste professor Dustin Rubenstein.
Rubenstein ja tema kolleeg Irby Lovette Cornelli ornitoloogialaboratooriumist uurisid kõiki 45 Aafrikas elavat kuldnoklaste sugukonda kuuluvat liiki, et seda hüpoteesi kontrollida. Kuldnoklased on väga mitmekesise välimusega, mõned liigid kannavad uhkeid kroone, eredaid ja suuri sabasid või küütlevaid sulestikulaike.
Teadlased leidsid, et perekondades elavatel kuldnoklastel oli emaste ja isaste sulestikus ja kehasuuruses vähem erinevusi.
"Nagu ennustasime, tulid esile selged erinevused sugulisel valikul kasutatavate tunnuste mustrites järglaste kasvatamisel koostööd tegevate ja mitte koostööd tegevate linnuliikide vahel,“ ütles Rubenstein. „Arvame nende tulemuste põhjal, et koostööd tegevatel liikidel, kus kõik emased ei saa paljuneda, võib võitlus paljunemisvõimaluse, teiste ressursside või kõrgema sotsiaalse staatuse eest olla sama tugev kui isaste hulgas. Seetõttu vajavad emased teiste emastega konkureerimiseks samasuguseid sulestikukaunistusi kui isased.“
Uurimusest kirjutatakse põhjalikumalt ajakirja Nature 10. detsembri numbris.