12.05.2011 16:02

Noored türannosaurused olid väledad jahipidajad

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)
Tagasi
Edasi

Foto: Scanpix/Juan Medina

Kui täiskasvanud türannosaurused kasutasid suure jahisaagi tapmiseks oma võimu ja suurust, siis noored pidid väiksema saagi püüdmisel lootma kiirusele.

Ohio ülikooli paleontoloogi Lawrence Witmeri sõnul on türannosauruste edu üheks saladuseks see, et erinevad vanuserühmad ei konkureerinud omavahel toidu pärast, sest nende toiduvalik muutus kasvamise käigus, kirjutas Science Daily.

Witmer osales Jaapani, Mongoolia ja USA teadlastest koosneva rühma töös. Nad analüüsisid noorima ja teadaolevalt kõige terviklikumalt säilinud türannosauruse pealuud, mis võimaldas teadlastel saada uusi andmeid nende hirmuäratavate kiskjate kasvamise ja toitumisstrateegiate kohta.

70 miljonit aastat vana pealuu kuulus väga noorele Mongoolias elanud Tarbosaurus bataar’i nimelise dinosauruste liigi isendile, kes oli Tyrannosaurus rex’i lähim teadaolev sugulane. Pealuu leiti peaaegu täielikult säilinud skeleti osana, puuduvad ainult kael ning osa sabast.

28,5 sentimeetri pikkuse pealuu analüüs paljastas muutused pealuu struktuuris, mis viitab sellele, et noorte türannosauruste elustiil oli täiskasvanutega võrreldes erinev.

Uuringu juhtiva autori ning Tokyo rahvusliku loodus- ja teadusmuuseumi teaduri Takanobu Tsuihiji sõnul teadsid nad, et täiskasvanud tarbosaurused olid T. rexiga väga sarnased.

Täiskasvanud isendite pealuudes on läbivad tunnused, mis seostuvad võimsa hammustusega - lihaste kinnitused, kondised toed, kiskjale omased hambad.

Analüüsitud tarbosaurus oli nii noor, et tal polnud veel ühtegi nendest tunnustest ning seega pidi ta toituma oma vanematest erinevalt.

Ohio ülikooli teadlane Andrew Lee, kes praegu töötab Midwesterni ülikoolis, analüüsis põhjalikult skeleti jalaluude mikrostruktuuri ning hindas, et isend oli suremise hetkel kõigest kahe- või kolmeaastane.

Tema kogupikkus oli umbes 2,7 meetrit, kõrgus puusa kohalt umbes 0,9 meetrit ning kehakaal umbes 32 kilogrammi.

Võrdluseks võib tuua, et täiskasvanud tarbosaurused olid samas 10,5 kuni 12 meetrit pikad, 4,5 meetrit kõrged, kaalusid umbes 6 tonni ning nende keskmine eluiga oli umbes 25 aastat. Need andmed tuginevad võrdlusele T. rexiga.

Witmeri sõnul pole teada, mil määral vanemad sellele noorele tarbosaurusele toitu tõid ning seega võib oletada, et ta oli ilmselt juba küllaltki võimekas jahipidaja.

Kuna tema pealuu ei olnud nii tugev kui täiskasvanud isenditel, siis pidi ta olema jahipidamisel ettevaatlikum, kasutades jõu asemel väledust.

Noorte isendite jahipidamise strateegiate erinevus täiskasvanute omast võis tarbosauruste seas konkurentsi vähendada ning kindlustada neile domineerivate kiskjate rolli.

Tsuihiji märkis, et noore isendi pealuu näitab, et tarbosauruste toiduvalikus pidi vanemaks saades toimuma muudatus.

Nooremad isendid pidid jahtima väiksemat saaki, millest nad suutsid oma pealuu kahjustamisega riskimata jagu saada. Kuna täiskasvanud isendite pealuu muutus järjest tugevamaks, siis võimaldas see neil suuremat ja ohtlikumat saaki maha murda.

Hilise kriidiajastu keskkond pakkus jahipidamiseks küllaldaselt valikuvõimalusi.

2006. aastal pealuu avastanud Mongoolia ekspeditsiooni juhtinud Okayamas asuva Hayashibara loodusteaduste muuseumi teadlase Mahito Watabe sõnul leiti noor tarbosaurus suurte taimetoiduliste dinosaurustega samadest kivimitest.

Vaatamata sellele pidasid noored tarbosaurused jahti väiksematele loomadele ning nende saagiks võisid olla näiteks luupäised dinosaurused Prenocephale.

Witmeri sõnul muudab selle pealuu eriliseks asjaolu, et teadlased teavad kindlalt, et see kuulus tarbosaurusele.

Töö tulemusi kirjeldav artikkel avaldati ajakirjas Journal of Vertebrate Paleontology.

 

F. Böhringer/Wikimedia Commons 23.05.2012 12:20

Kust on pärit aed-õunapuu?

Aedades kasvavate puude esivanemad pärinevad nii Aasiast kui Euroopast.

Dave59/Wikipedia Commons 22.05.2012 09:20

Isased orangutanid pikendavad lapsepõlve

Sumatral elutsevad inimahvid lükkavad hilisema sigimisedu nimel täiskasvanuks saamise edasi.

15.05.2012 19:08

Kuidas tekib rotikuningas?

Eestis on teadaolevalt leitud kolm rotikuningat, üks neist on hoiul Tartu Ülikooli loodusmuuseumis.

07.05.2012 14:01

Mida teeb tibu enne koorumist? (1)

Munas olev tibu ärkab kanaema hoiatushäälitsuste peale.

03.05.2012 15:03

Mille poolest sarnanevad sipelgad ja inimesed?

Inimestel on rohkem ühiseid jooni sipelgate kui teiste imetajatega, näitas ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uurimus.

02.05.2012 12:59

Kuidas kala soola talub?

Kui olete söönud liiga palju soolast, tekib janu. Kui liigselt vett juua, tahaks soolast suutäit.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

20.04.2012 14:06

Ronk on laitmatu mäluga

Rongad mäletavad kõike ega jäta seda välja ütlemata.

17.04.2012 12:34

Kas puu otsast tuli alla inimahv või inimene?

Inimahvid võisid maapinnal elada juba enne esimeste inimeste ilmumist, näitas ajakirjas American Journal of Physical Anthropology ilmunud uurimus.

10.04.2012 17:59

Jäämäed ohustavad laevu ka sada aastat pärast Titanicu hukkumist

Tehnika arengust on jäämägede vahel liikuvate laevade kaptenitele vähe kasu.

05.04.2012 13:42

Suur paast muudab hüäänide toidulauda

Lihavõtte eel paastuvad inimesed panevad tähnikhüäänid jahti pidama.

30.03.2012 14:49

Miks maalis van Gogh kummalisi päevalilli? (3)

Geenimutatsioon muudab päevalilled topeltõielisteks.

29.03.2012 16:45

Miks sünnib loomaaedades üha vähem ninasarvikuid?

Taimseid hormoone sisaldav toit muudab emased paksunahalised viljatuks.

28.03.2012 11:29

Limakud matkivad maanteevõrku (2)

Elusloodus arvutab kiiresti ja täpselt.

23.03.2012 12:07

Kevadpäike lülitab lillede geenid tööle

Temperatuuritundlikud geenid annavad taimedele märku, millal õied avada, näitas ajakirjas Nature ilmunud uurimus.

21.03.2012 13:54

Kes on kõige visama hingega loom?

Puugid elavad üle elektronmikroskoobi vaakumkambri.

FAHM eksperiment 17.05.2012 15:55

Kuidas mõjub soojenev kliima Eesti metsale? (1)

Oodatud lopsakamate metsade asemel võivad vihmasemad ilmad ja suurenev õhuniiskus puude kasvu hoopis pidurdada.

09.05.2012 12:36

Putukad naudivad elu prügisaarel

Vaikses ookeanis loksuv hiiglaslik prügisaar on kellelegi ka kasulik.

07.05.2012 12:07

Millest koerad mõtlevad? (1)

Kas peremehele silma vaatav koer näeb karjajuhti või lihtsalt kedagi, kes suudab koerakonservi avada?

03.05.2012 14:51

Suured silmad käivad koos kiirete jalgadega

Suuresilmalistel loomadel on hea nägemisteravus. Mis on osadel liikidel silmad suuremad kui teistel?

02.05.2012 12:20

Millal algas sauruste väljasuremine?

Sauruste hääbumine võis alata juba miljoneid aastaid enne, kui Maa asteroidiga kokku põrkas.

24.04.2012 15:33

Meis kõigis pesitsevad iidsed viirused (1)

Imetajate pärilikkusaines on jäljed saja miljoni aasta tagustest viirusnakkustest.

19.04.2012 14:51

Mereloom toitub ainult mürkidest

Vahemere liivasel põhjal elutsev uss kasutab bakterite abil mürgist vingugaasi ja vesiniksulfiidi, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Science ilmunud uurimus. Veelgi põnevam: see uss ei erita loodusse tagasi mitte midagi.

11.04.2012 13:04

India ookeani all toimus ülitugev maavärin. Tsunamihoiatus paljudes piirkonna riikides TÄIENDATUD

India ookeanis Sumatra saarest põhjas toimus täna ennelõunal 8,6 magnituudiga maavärin.

10.04.2012 12:21

Riidetäi ja peatäi – sama liik või lähedased sugulased?

Juustes ja rõivastel tegutsevad täid võivad olla ühest liigist.

31.03.2012 00:47

Näljaajal sünnib rohkem tüdrukuid (1)

Kommunistliku Hiina sotsiaalpoliitilistest eksperimentidest tingitud 1960ndate aastate näljahäda suurendas oluliselt tüdrukute osakaalu sündide arvus.

30.03.2012 09:09

Uus evolutsiooniteooria: poti emanda hüpotees

Poti emanda hüpotees selgitab, kuidas evolutsioon sünnitab aitajaid ja kasusaajaid, kelle vahel puudub koostöö ja vastastikkune mõju.

29.03.2012 13:02

Kuhu konnad kevadel rändavad?

Konn astus usinasti mööda teed. Kuhu tal kiiret?

26.03.2012 10:45

Looduslikud triipkoodid teenivad kunstiajalugu

Triipkoodidega supermarketites oleme kõik harjunud. Puude aastarõngaste mustrid on tegelikult samuti omalaadsed triipkoodid, mis sisaldavad infot nende puude kasvutingimuste kohta.

22.03.2012 19:41

Kes petab paremini?

Suurt kasvu kärbsed näevad herilaste matkimisega rohkem vaeva.