2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Pingviinid on hävimisohus kõikjal maailmas
10.09.2010 12:55

Pingviinid on hävimisohus kõikjal maailmas

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (2)
Samal teemal (1)

Kümne maailma kaheksateistkümne pingviiniliigi populatsioonist on tõsiselt vähenenud. Peamised põhjused on kliimamuutused, liigne kalastamine, pidev naftareostus ja pingviinide asualadele sisse toodud imetajatest kiskjad.

Pingviinide arvukus on kõikjal vähenemas. Mõned pingviiniliigid surevad tõenäoliselt välja juba selle sajandi lõpuks, ennustasid Bostonisse rahvusvahelisele pingviinikonverentsile kogunenud teadlased. Pingviinikongressi eesmärgiks on välja selgitada peamised ohud ning töötada välja meetodid, mida üle maailma rakendada pingviinide arvukuse stabiliseerimiseks, kirjutas Science Daily.

Kliimamuutuste mõju pingviinidele on paljude teadlaste uurimisteemaks. Mitmed pingviiniliigid sõltuvad toiduallikana väikeste kalade nagu anšoovised ja sardiinid parvedest, need aga jõuavad pingviinide asualadeni külmade hoovustega. El Niño aastatel on ookeani pinnatemperatuur oluliselt kõrgem ning see blokeerib külmad hoovused.

Selle tulemusena jäävad nälga Galápagose pingviinid ja Humboldti pingviinid, kes mõlemad on tõsises hävimisohus. Sama probleemi tõttu on ohustatuteks liigitatud ka Namiibias ja Lõuna-Aafrikas elavad pingviinid.

Teadlased jälgivad hoolega ka kliimasoojenemise mõju Antarktika pingviiniliikidele, kes sõltuvad sigimisel, jahipidamisel ja sulgimisel tugevasti merejääst. Aastaks 2100 võivad keiserpingviinid olla maailmast kadumas, kui nad ei kohane, rända mujale ja ei muuda oma pesitsusstaadiumite ajastust.

Antarktikas Rossi meres elavad Adelie pingviinid on pidanud mitu aastat toime tulema kahe hiigelsuure jäämäega, mis moodustavad suure liikumistõkke. Selle tulemuseks on madalam sigimisedukus ja paljude loomade lahkumine piirkonnast.

Kliimamuutuste mõju pingviinidele on väga tõsine. Paljud keskkonnatingimused on muutumas raskesti etteennustatavateks. Karmides tingimustes elavatel pingviinidel on seetõttu väga raske õigesti ajastada oma rändeid, pesitsemist, paaritumist ja toiduotsinguid. Väike viga ajastuses võib saada aga saatuslikuks kogu liigile.

Kuna kalapüük on suurenenud kõikjal maailmas, on inimesed pingviinidele tõsisteks toidukonkurentideks. Koos kliimamuutuste mõjuga viib vähenenud toidubaas nälgimiseni ja suurema vastuvõtlikkuseni haigustele, samuti vähenenud sigimisedukuseni. Tuhanded pingviinid hukkuvad iga aasta ka kalavõrkudes.

Kuigi uudisekünnise ületavad vaid suured naftareostused, tapab pidev väiksemamahuline naftareostus Lõuna-Ameerika ja Lõuna-Aafrika rannikul tuhandeid pingviine. Peamisteks põhjusteks on pilsivee ebaseaduslik merrelaskmine, uppunud laevade pikaajalised lekked ja maismaalt pärit reostus.

Paljud pingviiniliigid arenesid välja eraldatud paikades, kus nad ei puutunud kokku imetajatest kiskjatega. Enne inimese tulekud olid ainsateks imetajateks Uus-Meremaal nahkhiired, nüüd aga on sisse toodud nirgid, kes vähendavad oluliselt sealsete pingviiniliikide arvukust. Austraalias ja Argentinas valmistavad suurt muret rebased, Galápagosel aga metsikud kassid.
11.09.2010 19:55
Pingviinid

tuleb asendada nunnadega, siis keegi ei märkagi, et nad on kadunud.

Lisa kommentaar
20.09.2010 22:18
K.L

Väga põhjalik ja huvitav artikkel. Pani täitsa mõtlema.
Aitäh!

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus