17.11.2011 09:09
Rändlinnud enne rännet trenni ei tee
Valgepõsk-lagled võtavad pika teekonna lõunasse ette ilma
eelneva füüsilise ettevalmistuseta, näitas värske uuring.
Valgepõsk-lagle on partlaste sugukonda kuuluv veelind.
Teadlased avastasid, et sellel linnuliigil piisab kõigest 22 minutist
lendamisest päevas, et hoida lennulihased vormis ja läbida 2500 kilomeetri
pikkune teekond Arktikast Edela-Šotimaale.
"See kehtib tõenäoliselt kõigi rändlindude
kohta," märkis Briti kuningliku veterinaariakolledži ornitoloog ja
ajakirjas Biology Letters avaldatud uuringu autor Steven Portugal.
Teadlastele on juba ammu teada, et rändlindude
lennulihased muutuvad enne rände algust märkimisväärselt suuremaks, kuid pole
täpselt teada kuidas. Lindude lihased ei ole inimeste omadest nii väga
erinevad, nii on seni arvatud, et ka rändlinnud peavad pika teekonna läbimiseks
eelnevalt treenima.
"Iseenesest on ju põhjendatud eeldus, et suuremate
lihaste saavutamiseks peavad linnud sarnaselt inimestega rohkem treenima,"
lausus Portugal. Puurilinnud on aga tõestuseks, et see ei ole tegelikult nii.
Teadlased on täheldanud, et nende lihased kahanevad või suurenevad sõltumata
muutustest lihaste kasutamisel või liikumiskoormuses.
Portugal otsustas koos Suurbritannia, Austraalia ja
Kanada ornitoloogidega välja selgitada, kas valgepõsk-lagled kulutavad lihaste
treenimiseks enne sügisest ja kevadist rännet lendamisele rohkem aega. Selleks
jälgisid nad aastaringselt kuut laglet, salvestades nende südame löögisagedusi,
et teha kindlaks, kui palju ajast kulus neil lendamisele.
"Südame löögisageduse põhjal on väga lihtne kindlaks
teha, millal lind lendab. Maal toitu otsides teeb linnu süda keskmiselt 80
lööki minutis, lennates aga kuni 400 lööki minutis. Linnud piiravad lendamist,
sest see on tõsiselt kurnav," selgitas Portugal.
See on esimene uuring, mis mõõtis rändlindudel
ööpäevaringselt nii lendamisele kulunud aega kui pulssi. Uuringu autorid
leidsid, et lagled ei kulutanud vahetult enne rännet lendamisele rohkem aega
kui muidu.
Portugali sõnul tuli see neile üllatusena, sest rände
ajal suudavad valgepõsk-lagled lennata peatusi tegemata kuni 24 tundi järjest
ning läbida 2500 kilomeetri pikkuse teekonna vähem kui nädalaga.
"Teoreetiliselt
peaksid nad enne rännet natukene rohkem lendama, kuid tundub, et rände
lähenedes nende lihased lihtsalt muutuvad suuremaks," lisas Portugal.
Tema sõnul võib lennulihaste treenimiseks piisata rändele
eelnevalt kaalus juurde võtmisest. "Nende kehakaal suureneb, mistõttu
peavad nad ka lendamiseks rohkem pingutama. See on justnagu omamoodi passiivne
treening," märkis Portugal.
Varem on leitud, et paljud lindude ainevahetusradade
võtmekomponendid tõusevad esile vahetult enne rännet, kuid tõenäoliselt ei ole
selle põhjuseks füüsilise koormuse kasv. "Lennulihastes nähtavad muutused
võivad olla seotud hormoonide või valgustasemetega," arvas Portugal.