24.11.2009 13:05

Roomajaemad jagavad pesi

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee	Loe kommentaare (0) Samal teemal (0)

Siim Sepp

Skype:
siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Uue uurimuse kohaselt pole munade munemine ühisesse pessa emaste roomajate puhul mitte erakordne, vaid küllalt levinud käitumisviis.

Canberras asuva Austraalia rahvusliku ülikooli teadlane Sean Doody ja tema kolleegid uurisid suure hulga kirjanduse põhjal roomajate munemiskäitumist. Selgus, et ühispesade kasutamist on kirjeldatud 345 roomajaliigil – ehk neli korda rohkematel liikidel kui varem arvati, kirjutas LiveScience.

Kuigi tegemist on suhteliselt väikese osaga kõigist roomajaliikidest, tuleb arvesse võtta, et paljude liikide munemiskäitumist pole veel uuritud. Näiteks kasutavad ühispesasid mõnes Austraalia sisalikusugukonnas teadaolevalt üheksa protsenti liikidest, kuid samal ajal 73 protsenti liikidest, kelle käitumist on uuritud.

Miks emased roomajad üksteise pessa munevad, pole kuigi põhjalikult uuritud. Ilmselt aitab see aega kokku hoida pesapaiga otsimise või uru kaevamise arvelt. Suuremas kurnas on ka iga poja individuaalne oht langeda kiskjate saagiks väiksem. Samas tekitab suur pesakond konkurentsi ning võimaldab haigustel levida.

Uurimistulemustest kirjutatakse põhjalikumalt ajakirjasQuarterly Review of Biology.

Samal teemal (0)
Kommentaarid (0)
Lisa kommentaar

Nimi:

E-post:

Kommentaar:

E-post avalik

12.03.2010 11:03

Tuhala maa-aluste jõgede mõistatus

Martin Vällik skeptik.ee eestvedajana on avalikult vaidlustanud ühe lause Tuhala nõiakaevu kaitsjate pöördumises, nimelt selle, et Nabala karstialal avaneb kaheksa maa-alust jõge, millest neli saavad alguse Tuhala jõest.

11.03.2010 05:23

Tšiili maavärin nihutas linna mitu meetrit eemale

Enam kui nädala eest Tšiilit tabanud 8,8-magnituudine maavärin nihutas mitmesaja tuhande elanikuga Concepcióni linna tervelt kolm meetrit lääne poole.

03.03.2010 15:33

Tšiili maavärin lühendas ööpäeva

Laupäeval Tšiilis rohkem kui 700 inimese elu nõudnud maavärin nihutas ka Maa telge ning tegi ööpäeva pisut lühemaks, teatasid NASA teadlased.

02.03.2010 14:40

Jääkarud tekkisid üsna hiljuti

Jääkaru eellase lõualuust saadud DNA näitas, et jääkarud on suhteliselt noor liik – nad kujunesid välja vaid 150 000 aastat tagasi.

25.02.2010 14:04

Eesti seeneteadlane leidis paradiisisaartelt üheksa senitundmatut liiki

India ookeanis asuvatelt Seišellidelt leidis Tartu Ülikooli seeneteadlane Triin Suvi üheksa maailmas seni tundmatut seeneliiki.

16.02.2010 11:50

Mõned linnud kasutavad sulgi kompimiseks

Uues uurimuses leiti, et alklaste hulka kuuluvad ördid kasutavad mõnesid sulgi samal eesmärgil kui kassid oma vurrusid: ümbritseva tajumiseks.

10.02.2010 17:29

Mesilased suudavad eristada inimeste nägusid (1)

Oma igapäevaelus pole mesilastel vaja inimeste nägusid ära tunda. Teadlased näitasid aga, et mesilasi on võimalik treenida nägusid eristama.

29.01.2010 17:11

Uus idee primaatide põlvnemisest tekitab vaidlusi

Uue hüpoteesi kohaselt tõukasid inimeste ja teiste primaatide kaugete esivanemate evolutsiooni tagant suured vulkaanipursked ja mandrite lahknemine.

28.01.2010 10:14

Põllumajandusmürgid ohustavad põldude elurikkust

Kolm suve tagasi söötsid Tartu Ülikooli teadlased Tartumaa põldudel röövputukatele lehetäisid ja pressisid mulda tühju õllepurke.

26.01.2010 18:32

Kus asuvad maailmas Eestiga seotud teadlastelt nime saanud paigad?

Maadeavastaja Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi nime saanud saari leidub maailmas tervelt kolm ja kunagine Tartu ülikooli rektor Johann Friedrich Parrot on nime andnud kahele mäele.

12.01.2010 12:16

Laevavrakke õgiv ussike kolib Läänemerre (2)

Merepõhjas lebavaid puidust laevavrakke hävitav uss laevaoherdi on kolimas Läänemerre.

07.01.2010 11:49

Leiti varaseimate neljajalgsete jäljed (2)

Umbes 397 miljonit aastat tagasi liikusid praeguse Poola aladel asuval mudasel merekaldal esimesed neljajalgsed olendid.

15.12.2009 13:24

Alaska põhjarannik kaob merre

Globaalsele soojenemisele on jalgu jäänud Alaska põhjarannik, mis on viimastel aastatel erakordse kiirusega merre kadumas.

11.12.2009 13:30

Kõrgmäestike lumi ei ole enam puhas

Andide valge lumega kaetud mäetipud ei olegi tegelikult kuigi puhtad.

09.12.2009 22:29

Uuring aitas taastada mitusada kahepaiksete sigimispaika (1)

Väljasuremisohus kahepaiksetele taastati Lõuna-Eestis 340 sigimispaika, mistõttu kasvas mudakonna poolt asustatud veekogude arv piirkonnas kolme aasta jooksul üle kuue korra.

08.12.2009 22:42

Sinivaalad laulavad üha madalamalt (3)

Sinivaalad hüüavad oma kaaslasi iga aastaga järjest madalama häälega. Teadlased seda veidrat trendi siiani usutavalt seletada ei oska.

08.03.2010 16:59

Dinosaurustele tegi lõpu ikkagi asteroid

Maa ja asteroidi kokkupõrge on teadlaste sõnul kõige tõenäolisem tegur, mis elamistingimused tol ajal Maad valitsenud dinosaurustele väljakannatamatuks muutis.

03.03.2010 15:32

Isased konnad vahetavad herbitsiidi mõjul sugu

Atrasiin on üks tavalisemaid umbrohu tõrjumiseks kasutatavaid kemikaale, kuid selle mõju kahepaiksetele võib olla väga ränk.

26.02.2010 12:48

Teadlased näitasid katses evolutsiooni tagant tõukavat jõudu

Esmakordselt õnnestus eksperimentaalselt tõestada, et evolutsiooni kõige tugevamini mõjutavaks jõuks on liikidevahelised suhted.

25.02.2010 12:15

Raskeim keemiline element – koperniitsium (1)

Kõige raskem keemiline element koperniitsium sai ametliku tunnustuse.

11.02.2010 11:52

Tiigrid on ohus kõikjal maailmas

Aasias elab vabas looduses vaid 3200 tiigrit. Neid ohustab salaküttimine, elupaikade kadumine, salakaubandus ja metsade liigendamine teede rajamisega.

05.02.2010 12:40

Meteoriidist leiti teemandist kõvemaid kristalle (1)

1971. aastal Soomes maha kukkunud meteoriidist leiti kristalle, mis ületavad kõvaduselt teemandi vastava näitaja.

29.01.2010 15:34

Visioonid aastaks 2020: mullateadus (1)

2020. aasta lähenedes peab maailm tegema olulisi korrektiive oma senises lähenemises põllumajandusse.

27.01.2010 10:22

Visioonid aastaks 2020: ökoloogia

Kõige suuremaks probleemiks, millega ökoloogid järgmise kümne aasta jooksul silmitsi seisma peavad, on paljude uurimisobjektide kadumine enne seda, kui neid korralikult tundma õpitakse.

21.01.2010 16:28

Maailma liigirikkaim piirkond asub Ecuadoris

Yasuni rahvuspark on maailma kõige suurema liigilise mitmekesisusega ala.

11.01.2010 16:15

Jääkarud kolivad maismaale

Arktilise merejää sulades peavad jääkarud muutma oma elupaigaeelistust. Üha rohkem karusid peab jahti maismaal, kuigi nad on harjunud jahtima jääl.

16.12.2009 13:46

Mammutid elasid Põhja-Ameerikas arvatust kauem

Mammutid ja teised suured imetajad võisid Põhja-Ameerikas surra välja oluliselt hiljem, kui varem arvati.

14.12.2009 12:24

Panda genoom sarnaneb koera genoomile (1)

Hiina teadlased said valmis hiidpanda täieliku genoomikaardi, mille põhjal see hävimisohus loom on geneetiliselt üllatavalt sarnane koerale.

10.12.2009 14:42

Mõnel linnuliigil on ka emased ilusad

Paljudel linnuliikidel on ilusa ja silmapaistva sulestikuga ainult isaslinnud, emaste sulestik on aga pigem varjevärvusega.

09.12.2009 15:05

Hiiglaslik jäämägi triivib Austraalia suunas

Austraalia suunas triivib hiiglaslike mõõtmetega jäämägi, mille sarnast kohtab selles piirkonnas keskmiselt korra sajandis.

Vanemad (56)

Küsi teadlaselt

Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?

Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!

Esita küsimus Kõik

Doktoritööd

Kõik

Idee

Kõik

Veider teadus

Kõik