17.03.2011 11:35
Samblikud annavad märku saastunud õhust
Hägu-tõmmusamblik. Foto: Andres Saag
Foto:
Kuigi happeline õhusaaste on viimase aastakümne jooksul
Eestis tunduvalt vähenenud, on peened tolmuosakesed osutunud väga teravaks
probleemiks meie suuremates linnades.
Samasugust olukorda on täheldatud ka mujal Euroopas.
Üheks peamiseks tolmuallikaks linnas on autoliiklus, kus tolm tekib näiteks
rehvide ja teekatte kulumisel. Ülioluline on ka autode tekitatud õhuvoolu roll
teeäärse tolmu ja pinnaseosakeste uuesti õhku paiskamisel, mis sõltub muuhulgas
nii liiklustihedusest kui sõidukiirusest. Sissehingatavate peente tolmuosakeste
ohtlikkus seisneb südame-veresoonkonna ning kopsuhaiguste tekke soodustamises.
Olukorras, kus tolmuosakeste sisaldus õhus ületab
aeg-ajalt piirmäära nii Tallinna kui Tartu kesklinnas, on paljudel
linnaelanikel ilmselgelt põhjust oma tervise pärast muret tunda.
Nii tekib loomulik küsimus, kuidas õhu saastetase ruumis
muutub ja milliste piirkondade elanikke probleem eelkõige puudutab. Paraku on
saasteainete pidevad mõõtmised kulukad, mistõttu Tallinnas on terve linna peale
vaid kolm seirejaama, Tartus üksainuke ning suures osas teistes Eesti linnades
mitte ühtegi.
Loodus tuleb appi
Lisavõimalusi pakuks õhusaaste bioindikatsioon saaste
suhtes tundlike organismide abil. Bioindikaatoritena kasutatakse peamiselt
samblikke, kellel puudub kaitsev väliskiht, mistõttu kahjulikud saasteühendid
imenduvad õhust otse tallusesse. Samblikud kui kahest osapoolest, vetikast ja
seenest, koosnevad sümbiootilised organismid on väga tundlikud väliskeskkonna
muutuste suhtes ning nende reaktsioon ümbritseva õhu seisundile annab infot
võimaliku tervisele ohtliku saaste kohta. Näiteks avastati Itaalias väga selge
seos erinevate piirkondade samblike liigirikkuse ja kopsuvähki haigestumise
taseme vahel.
Kuigi võimalusi samblike kasutamiseks õhusaaste
hindamisel on maailmas ja ka Eestis viimastel aastakümnetel võrdlemisi palju
uuritud, on saaste koostise muutumise tõttu jätkuvalt vajalik
bioindikatsiooniliste meetodite edasiarendamine ning päevakajaliste
saasteainete hindamiseks sobivate indikaatorliikide väljaselgitamine. Tallinnas
hiljuti läbi viidud uuringud keskendusid samblikukoosluste ja liiklustolmu
vaheliste seoste leidmisele.
Saaste paneb
samblikud kolima
Õhusaaste hindamine samblikega põhineb erinevate
samblikuliikide erineval tundlikkusel saastele ning kasvukoha eelistusel.
Bioindikatsioonis kasutatakse puutüvedel kasvavaid liike, kusjuures enamikel
neist on olemas oma lemmikpuuliigid. Näiteks eelistavad osad liigid kasvada
happelisema koorega okaspuudel, teised jällegi neutraalse koorega laialehistel
puudel.
Õhusaaste mõjutab samblikke nii otseselt kui puukoore pH
taseme muutuse kaudu. Otsese toksilise mõju tõttu ei kasva paljud tundlikumad
liigid linnas üldse, näiteks ei leia Tallinna kesklinnas suuremaid põõsasjaid
ja rippuvaid liike.
Need liigid aga, kes saastatud kohtades kasvada suudavad,
võivad üle “kolida” enda jaoks ebatüüpilistele puuliikidele. Eriti selgelt on
Tallinnas tolmu mõju näha teeäärsetel mändidel kasvavate samblike koosseisus.
Mändide koore happesus väheneb tolmu tõttu ning metsas
mändidel kasvavate samblikuliikide asemele tulevad lehtpuudele või isegi
lubjakivile iseloomulikud liigid. Selliseid liike saabki kasutada tolmu
indikaatoritena. Võrreldes samblike liigilist koosseisu erinevates punktides
saab ühtlasi võrrelda punktide saastatuse suhtelist erinevust.
Uurimuse tulemused kinnitasid, et tolmusaaste muutub
ruumis märkimisväärselt. Saaste on kõige suurem kuni 20 meetri kaugusel
suurematest teedest, mis tõendab liikluse olulist osa Tallinna tolmusaaste
põhjustajana.
Seega pakub bioindikatsioon samblikega häid võimalusi
tolmusaaste hindamiseks ning õhusaaste otseste mõõtmisandmete täiendamiseks.
Meetod on võrdlemisi lihtne ja kiire, kuid eeldab muidugi liikide tundmist.
Siinkohal vaid mõned näited kasutatavatest liikidest. Hägu-tõmmusamblik
(kliki pildile) on tumehall puutüvele liibuv liik, mis talub väga tugevat
tolmusaastet. Kuigi seda samblikku kasvab vähemal määral ka maapiirkondades, on
nii Tallinna kui Tartu kesklinnas paljud pärnad ja vahtrad hägu-tõmmusamblikega
kaetud.
Harilik korpsamblik e. seinakorp on kollane, väga hästi
märgatav samblik. Ta on tavaline laialehistel puudel, okaspuudel kasvab vaid
tolmustes kohtades. Korpsamblikku leidub tihti ohtralt maanteede äärsetel
lehtpuudel, värvides nende tüved ja oksad kollaseks.
Kuuse- ja männiokstel rippuvad pikad habe- ja narmassamblikud
tolmustes kohtades ei kasva. Nii et kel silma samblike jaoks, võib väikese
eeltöö käigus tavalisemaid liike ära õppides hiljem ka ise aias või kodutänaval
kasvavaid puid vaadates teha üldisemaid järeldusi ümbritseva õhu seisundi
kohta.
Need, kes seejuures leiavad lopsakaid põõsakese moodi või
rippuvaid samblikutuuste, võivad julgelt kauemaks välja värsket õhku nautima jääda.
Liis Marmor on Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia
doktorant. Artikkel on kirjutatud Tartu Ülikooli korraldatud doktorantide
populaarteaduslike artiklite konkursi tarbeks. Haridus- ja Teadusministeerium
oli konkursi kaasrahastaja.