2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Seks ja vägivald on hiirte ajus omavahel põimunud
14.02.2011 11:38

Seks ja vägivald on hiirte ajus omavahel põimunud

Jaak-Kristian Sutt
Skype: jksutt
jaak-kristian.sutt@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)
Tagasi
Edasi

Foto: Wikipedia

Sügaval isase hiire vaheajus asuv tillukene piirkond aitab hiirel otsustada, kas ta parasjagu võitleb või paaritub.

 

Võib arvata, et ka inimeste ajudes toimib närvirakkude vahel sarnane ühendus.

Ajakirjas Nature avaldatud uuring näitas, et kui need neuronid on mitteaktiivses faasis, siis hiired ignoreerivad teiste isaste sissetungi oma territooriumile, keda nad muidu ründaks.

Kui närvirakud aga on aktiveeritud, siis ründavad hiired ka elutuid esemeid ja isegi emasloomi, kellega nad peaksid hoopis suhteid looma.

Need neuronid asuvad vaheajus hüpotalamuse piirkonnas, mille kohta on teada seotus vägivaldse käitumisega.

Näiteks kassid ja rotid muutuvad vägivaldseks, kui selle piirkonna lähikonda elektriga stimuleerida. Paraku stimuleeriti aastaid tagasi läbiviidud eksperimentides liiga suurt aju piirkonda ning see ei võimaldanud täpseid neuronitevahelisi ühendusi tuvastada, konkreetsetest agressiivsusega seotud neuronitest rääkimata.   

Hiljuti avastasid teadlased geneetiliselt muundatud hiiri uurides, kellel olid teatud geenid välja lülitatud, et osa neist käitus tavalistest hiirtest agressiivsemalt.

Uuringu autori ja New Yorgi ülikooli neuroteadlase Dayu Lin'i sõnul ei ole teada, milline aju osa hakkas neil hiirtel ebanormaalselt kõrget agressiivsust esile kutsuma ning seetõttu on sellele ka raske loogilist seletust leida.

Vägivaldne käitumine

Erinevalt kassidest ja rottidest ei aita isase hiire hüpotalamuse elektriga stimuleerimine neid sõjakamaks muuta.

Selleks, et mõista, millised aju teised piirkonnad võivad mõjutada vägivaldset käitumist, kasutas Lin’i ja California tehnoloogiainstituudi teadlase David Andersoni juhitud teadlasterühm isaste hiirte järjestikkuseid kokkupuuteid nende territooriumile tungivate isaste ja emaste hiirtega.

Seejärel uurisid nad kokkupuudete tulemusel aktiveerunud aju piirkondi, märgistades ajurakud helendava märgisega, mis võimaldab eristada hiljuti aktiivses faasis olnud neuronid.

Üllatuslikult aktiveeris hüpotalamuse ventromediaalse tuuma piirkonna neuroneid nii võitlus kui seks.

Selguse saamiseks paigaldasid teadlased isastele hiirtele ajju elektroodid, mis võimaldasid jälgida, mis toimub, kui hiired võitlevad või paarituvad. Enamus neuronitest andis impulsse kas seksi või vägivallahoogude käigus, väike osa neist mõlemal juhul.

Optogeneetikat kasutades nakatati selle piirkonna neuronid viirusega, mis sisestab geeni, mis muudab neuronid sinise valguse suhtes tundlikuks.

Hiirte ajudesse implanteeritud optilise valguskaabli abil oli teadlastel võimalik neuronitele impulsse saata.Impulsside saatmisel ei vaevunud isased hiired aega raiskama, et teisi nende territooriumile tungivaid hiiri rünnata.

Neuronite aktiveerimine agressiivsust tekitavas piirkonnas provotseeris ründama ka kastreeritud isaseid, keda isasloomad tavaliselt ignoreerivad, samuti ka tuimastatud loomi ning isegi täispuhutud laborikinnast.

Isasloomade neuronite aktiveerimine esmakohtumisel emasega lülitas nad ründerežiimile, kuid samas paaritumise ajal ei olnud hiiri enam võimalik ründama panna, sest nad olid juba omas maailmas ega kuuletunud millelegi, ütles Lin.

Agressiivsust tekitava neuronite võrgustiku aktiveerimine peale suguühet kutsus aga koheselt esile emaslooma ründamise ning selle mitteaktiivsesse faasi viimine lõpetas vägivaldsetest tungidest tuleneva käitumise. 

Hiired, kellel neid vaigistavates närvirakkudes toimus geeniekspressioon, ei rünnanud nende territooriumile tungivaid isasloomi, kuid nende sugutung säilis.

Seotud ahelad

Lin ja Anderson oletavad, et ajus olevate seksi ja vägivallaga seotud närviahelate seotus võib aidata hiirtel nende territooriumile tungijale soost sõltumata asjakohaselt reageerida.

Nad väidavad, et seksi poolt aktiveeritud neuronid suruvad maha tungi tundmatu emase peal oma viha välja valada.

Harvardi ülikooli arstiteaduskonna neuroteadlase Clifford Saperi sõnul on loomadel vajadus kaitsta oma territooriumi isase sissetungija eest ja samas vajadus paarituda emaste sissetungijatega ning see on neil omamoodi aju närviahelatesse sisse ehitatud. Territooriumi kaitsmine on vajalik, et see oleks piisav järglaste toitmiseks.

Brasiilias asuva São Paulo ülikooli neuroteadlase Newton Canterase sõnul on ka inimestel tõenäoliselt samasugused närviahelad.

Hüpotalamuse ventromediaalse tuuma elektriga stimuleerimine on näidanud, et see on seotud kaitsekäitumisega, näiteks paanikahoogudega, ning see aju piirkond on tõenäoliselt seotud ka agressiivse käitumisega.

Hüpotalamus on üks aju vanemaid osi ning ka ahvidel on see aju piirkond seotud agressiivsusega.

Anderson arvas, et nende poolt avastatud aju talitlushäire võib esineda ka osadel seksuaalkurjategijatel, mistõttu ei suuda nad vägivaldseid ja seksuaalseid impulsse korralikult lahus hoida.

 

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus