08.12.2009 22:42

Sinivaalad laulavad üha madalamalt

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (3)

Suurimad imetajad sinivaalad hüüavad oma kaaslasi iga aastaga järjest madalama häälega. Teadlased seda veidrat trendi siiani usutavalt seletada ei oska.

Whale Acoustics on ettevõte, mis on spetsialiseerunud sinivaalade häälitsuste salvestamisele California rannikumeres. Ettevõtte presidendi Mark McDonaldi sõnul peavad nad oma detektoreid igal aastal madalamale sagedusele kalibreerima. Vaalade veidrat käitumist on üritatud mitmeti seletada, kuid siiani pole midagi tõeliselt veenvat suudetud leida, kirjutas Physorg.

McDonald on koos Sarah Melnicki ja John Hildebrandiga Scrippsi okeanograafiainstituudist uurinud tuhandeid tunde lindistatud vaalahäälitsusi alates 1960. aastaist ning materjalile tuginedes tuleb nentida, et vaalad tõepoolest laulavad iga aastaga järjest madalamalt.

Muutus pole küll väga suur, murdosa ühest hertsist aasta kohta, kuid pika aja jooksul siiski vägagi märgatav. Huvitav on ka asjaolu, et sinivaalad kõikjal maailmas järgivad seda trendi ning häälitsevad ühtmoodi üha madalamalt. See on üllatav, sest erinevates maailma otsades elavad populatsioonid ei pruugi üksteisega kokku puutuda ning igal populatsioonil on välja kujunenud oma laulud. Kõige paremini uuritud vaalapopulatsioon elab California ranniku lähedal ning vaatlusalusel perioodil on nende lauluhääl madaldunud tervelt 31 protsenti.

Algselt arvas McDonald, et selle põhjuseks on mürareostus, mis tuleneb intensiivsemaks muutunud laevaliiklusest. On teada, et viimase 60 aasta jooksul on mürafoon meredes suurenenud tervelt 12 detsibelli. Sel juhul peaksid sinivaalad aga häälitsema just kõrgemalt, et suurenenud mürast üle karjuda.

Teine hüpotees on, et mered on muutunud happelisemaks ja soojemaks, sest atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsioon on tõusnud. Samas ei usu teadlased ise sellesse võimalusse, sest muutus on ikkagi väga väike, vaalade reaktsioon sellele aga ebanormaalselt võimendatud.

Sinivaalu kütiti 20. sajandi algul peaaegu väljasuremiseni. Nüüd käib vaalade käsi aga paremini ja populatsioonid on oluliselt suurenenud. Seetõttu on pakutud välja, et kuna 1960. aastail oli vaalu vähem, pidid nad hüüdma kõrgema tooniga, et nende hääl kaugemale kostaks. Nüüd, kus vaalu on rohkem, pole seda enam vaja ning häält võib tasapisi madaldada. Siiski on ka see hüpotees vigane, sest oma häält on madaldanud ka need populatsioonid, mis pole küttimise läbi kannatanud.

Võimalik, et põhjuseks on muutused paaritumiskäitumises. Sinivaaladest laulavad ainult isased ning mida suuremad nad on, seda madalamalt hüüavad. Seetõttu on pakutud välja, et noored isased hüüavad järjest madalamalt, et üksteist üe trumbata ning näida suurema ja küpsemana, kui tegelikult ollakse. Selle hüpoteesi kinnitamiseks on aga vaalade käitumisest ja suhtlusviisidest siiani veel liiga vähe teada.
09.12.2009 08:23
René Kedus

Olen inimliigi juures märganud, et ülisotsiaalsetel ja eristuvatel ning linlike eluviisidega isiksustel [socialites] on madal, rahulik ja enesekindel hääletämber, ka naiste seas. Tundub, et sellised on need inimesed, kes endaga psühholoogilisi maske kaasas ei kanna.

Lisa kommentaar
09.12.2009 10:56
paralehm

millegipärast arvan, et just ülisotsiaalsetel ja linlike eluviisidega tegelastel peaks neid psühholoogilisi maske eriti palju olema..

vaalade puhul võib olla tegemist mingi suurema darvinistliku muutumisprotsessiga, mille üheks osaks on hääle muutus.

Lisa kommentaar
09.12.2009 12:15
René Kedus

Evolutsioon ei tõtta nõnda kiirelt.

Lisa kommentaar

 

J.M.Garg/Wikimedia Commons 07.02.2012 10:29

Clint Eastwoodi film aitas selgitada inimese ja ahvi aju erinevusi

Filmi vaadanud inimeste ja ahvide aju uurimine näitas, et samu funktsioone täitvad ajupiirkonnad võivad ahvidel asuda teises kohas kui inimestel.

Wikimedia Commons 06.02.2012 11:46

Geenid rändavad taimedes eri liikide vahel

Miks on kõrvuti kasvavate eri liiki taimede kloroplastid sarnased?

02.02.2012 13:47

Karm valik: paarituda või lasta end ära süüa? (1)

Suguliikmest loobumine päästab isase ämbliku elu, näitas ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus.

01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon? (1)

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

25.01.2012 11:54

Mis värvi oli ürglind?

Ürgse tiivulise suled olid täpselt samasugused nagu tänapäevastel lindudel.

24.01.2012 11:30

Mammapoegadel on lööki

Emased mõjutavad oma järeltulijate sigimisedukust.

23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

22.01.2012 17:16

Miks surid välja saurustega samal ajal elanud vetikad?

Kriidiajastu mereliikidele mõjus hukutavalt ookeanipõhja happelisuse muutumine.

19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

17.01.2012 16:30

Kas taim või loom?

Ainurakne loomake püüab vetikaid, et need talle toitu toodaksid.

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 09:13

Haigutamine teeb valvsaks

Ka lindude haigutamine on nakkav.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

02.02.2012 13:08

Nutitelefon aitab talvise linnumaja külalisi ära tunda

Talvel aia linnumajas kõhtu täitmas käivate linnuliikide määramisel saab nüüd appi võtta äsjavalminud eestikeelse nutitelefonirakenduse.

29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

24.01.2012 11:13

Veider arseenibakter: vaidlus jätkub

Californiast avastatud mikroob ei kasutagi fosfori asemel arseeni.

23.01.2012 12:33

Miks sitasitikas sõnnikupallil tantsib?

Sõnnikumardikad teevad oma sõnnikukuulil piruette kursi määramiseks ja navigeerimisvigade parandamiseks.

20.01.2012 10:37

Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?

Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse.

19.01.2012 15:01

Madu mõõdab ohvri pulssi

Boad säästavad saagijahil energiat.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 15:57

Kes käis? Nutitelefon teab

Lumises metsas loomajälgi tuvastades on nüüd võimalik abi saada oma nutitelefonist.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

12.01.2012 14:27

Maa all kihab elu

Taimi on maa all palju rohkem kui maa peal.

11.01.2012 15:07

Emased mõjutavad järglaste sugu

Vägevatel emastel on rohkem tütreid.