20.11.2009 23:04
Suurte imetajate väljasuremine muutis maastikku
Mammutite ja mastodonide väljasuremist 13 000 aastat tagasi on palju uuritud, kuid siiani pole päris selge, mis neile hiiglaslikele imetajatele saatuslikuks sai. Ja kuidas mõjutas loomade kadumine nende elukeskkonda?
Uus uurimus püüab vastata mõlemale küsimusele. Peamiselt näidati aga, et maastik muutus suurte imetajate kadumisel tunduvalt, kirjutas LiveScience.
"Herbivooride kadumisega muutusid ka taimekooslused,“ ütles uurimuse esimene autor Jacquelyn Gill Wisconsini ülikoolist. Kui mammutikarjad takistasid puude kasvamist, siis peale nende kadumist hakkasid puud vohama, mis tõi kaasa ka metsatulekahjud.
Ajakirjas Science 20. novembril avaldatud artikkel võib näidata ka, mis juhtub, kui tänapäevased suured rohusööjad, eelkõige elevandid, kaduma peaksid.
Gill ja tema kolleegid analüüsisid Indianas asuvast Applemani järvest kogutud setteproovide andmeid, samuti New Yorgi ümbrusest kogutud proove.
Teadlased uurisid sõnnikus elutsevat seent nimega
Sporormiella, mis peab oma elutsükli käigus läbima imetajate seedekulgla ja paljuneb spooride abil. Kui setteproovidest leitakse rohkelt spoore, viitab see suuremale hulgale sõnnikule ja seega ka suuremale arvule suurtele imetajatele. Samadest setteproovidest uuriti ka õietolmu ja puusöe jälgi, et määrata taimkatte tüüpi ja uurida metsatulekahjude toimumist.
Settekihid kuhjuvad aja jooksul üksteise peale ning seetõttu on võimalik määrata, mis ajast on kiht pärit. Seenespooride, taimkatte ja tulekahjude kohta kogutud andmete põhjal leidsid teadlased, et suured herbivoorid olid kadumas juba enne muutusi taimkattes ja tulekahjude sagedasemat puhkemist.
Muutus spooride esinemissageduses viitab, et suurte imetajate arvukus hakkas vähenema umbes 14 800 kuni 13 700 aastat tagasi. 13 500 aastat tagasi oli langus suurimas hoos, ütles Gill. Seega näitavad uue uurimuse tulemused, et loomad kadusid järk-järgult tuhande aasta jooksul, mitte järsult lühikese aja jooksul.
Teadlased pakuvad välja järgmise stsenaariumi. Kõigepealt hakkasid kaduma suured herbivoorid, kes toitusid laialehiste puude lehtedest. Kuna puude kasvu enam ei piiratud, hakkasid lehtpuud levima aladel, kus varem valitsesid okaspuud. Puude varise kuhjumine viis aga metsatulekahjude sagenemiseni, mis on samuti oluline maastike kujundaja.
Gilli sõnul ei täpsusta uurimus, miks mammutid ja mastodonid välja surid, kuid aitab mõne variandi välistada. Väljasuremist on püütud seletada näiteks kliimamuutustega, inimestest küttidega või isegi komeedi langemisega. Teadlaste sõnul võib vastuseks olla hoopis erinevate juhuste kokkulangemine.
Kui aja määramine uurimuses oli täpne, välistavad tulemused Gilli sõnul võimaluse, et suurtele herbivooridele sai saatuslikuks 13 000 aastat tagasi langenud komeet. Samuti välistab uurimus kliimamuutused, sest taimekooslused ei muutunud enne suurte imetajate arvukuse vähenemise algust. Lisaks välistatakse võimalus, et inimesed nende hävingu peamiseks põhjuseks olid. "Tundub, et suured imetajad olid kadumas juba enne, kui inimesed nende tapmiseks vajaliku varustuse välja töötasid,“ ütles Gill, viidates suurte loomade tapmiseks kasutatud odaotstele.