Tšiili maavärin nihutas linna mitu meetrit eemale

Siim Sepp Skype: siim.sepp@ut.ee

Loe kommentaare (0) Samal teemal (1)

Enam kui nädala eest Tšiilit tabanud 8,8-magnituudine maavärin nihutas mitmesaja tuhande elanikuga Concepcióni linna tervelt kolm meetrit lääne poole.

Tšiili hiljutine maavärin on instrumentaalsete mõõtmiste ajaloos võimsuselt viiendal kohal. Lisaks Tšiili läänerannikule nihutas maavärin ka teisi Lõuna-Ameerika piirkondi, kuid vähemal määral, kirjutas LiveScience.

Tšiili on seismiliselt väga aktiivne piirkond, sest riigi rannik piirneb subduktsioonivööndiga, kus üks litosfääri laam (Nazca laam) sukeldub teise (Lõuna-Ameerika) alla. Laamade omavaheline liikumine ei kulge sujuvalt, vaid episoodiliselt toimuvate pingelahendustena, mida inimesed tunnevad maavärinatena.

Tšiili ja kogu Lõuna-Ameerika läänepoolne piirkond asub laamade liikumisest tulenevalt kokkusurvepingete vööndis, millest annab tunnistust ka Andide mäestik. Maavärina käigus toimub laamade omavaheline liikumine, nii et pealpool lasuv Lõuna-Ameerika laam liigub pisut lääne ja sukelduv Nazca laam ida suunas.

Täpsete GPS-mõõtmiste abil tehti kindlaks, et Concepcióni linn muutis oma asukohta maavärina eelse ajaga võrreldes tervelt kolme meetri võrra. „Tšiili maavärinast saab ilmselt kõige paremini uuritud suur maavärin, sest praegu on kasutada varasemast paremad tehnilised vahendid ning maavärina tekitatud liikumised on mõõdetavad suurel alal,“ ütles Ben Brooks Hawaii ülikoolist.

Näiteks Argentina pealinn Buenos Aires, mis asub Lõuna-Ameerika idarannikul, nihkus maavärina tagajärjel 2,5 cm ja Tšiili pealinn Santiago 28 cm.

Sarnased liikumised on maavärinate puhul tavalised, kuid sõltuvalt murrangu tüübist erineb ka liikumise iseloom. Näiteks Californiat läbiva San Andrease murrangu puhul ei nihku üks laam teise alla, toimub vaid hõõrdumine üksteise vastu, nii et lääne pool asuv Vaikse ookeani laam nihkub põhja ning ida pool asuv Põhja-Ameerika laam lõuna suunas. 1989. aastal toimunud 6,9-magnituudine Loma Prieta maavärin nihutas neid laamu üksteise suhtes kaks meetrit.

„Loodame, et hetkel 25 GPS-jaamast koosnevat võrgustikku Lõuna-Ameerikas õnnestub peagi mitmekordistada, sest maavärinale järgnevad veel mitme aasta jooksul täiendavad maakoore deformatsioonid, mille täpne mõõtmine aitaks maavärinate tekkeprotsessi paremini mõista,“ ütles Mike Bevis Ohio ülikoolist.