11.03.2010 05:23

Tšiili maavärin nihutas linna mitu meetrit eemale

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (5)

Enam kui nädala eest Tšiilit tabanud 8,8-magnituudine maavärin nihutas mitmesaja tuhande elanikuga Concepcióni linna tervelt kolm meetrit lääne poole.

Tšiili hiljutine maavärin on instrumentaalsete mõõtmiste ajaloos võimsuselt viiendal kohal. Lisaks Tšiili läänerannikule nihutas maavärin ka teisi Lõuna-Ameerika piirkondi, kuid vähemal määral, kirjutas LiveScience.

Tšiili on seismiliselt väga aktiivne piirkond, sest riigi rannik piirneb subduktsioonivööndiga, kus üks litosfääri laam (Nazca laam) sukeldub teise (Lõuna-Ameerika) alla. Laamade omavaheline liikumine ei kulge sujuvalt, vaid episoodiliselt toimuvate pingelahendustena, mida inimesed tunnevad maavärinatena.

Tšiili ja kogu Lõuna-Ameerika läänepoolne piirkond asub laamade liikumisest tulenevalt kokkusurvepingete vööndis, millest annab tunnistust ka Andide mäestik. Maavärina käigus toimub laamade omavaheline liikumine, nii et pealpool lasuv Lõuna-Ameerika laam liigub pisut lääne ja sukelduv Nazca laam ida suunas.

Täpsete GPS-mõõtmiste abil tehti kindlaks, et Concepcióni linn muutis oma asukohta maavärina eelse ajaga võrreldes tervelt kolme meetri võrra. „Tšiili maavärinast saab ilmselt kõige paremini uuritud suur maavärin, sest praegu on kasutada varasemast paremad tehnilised vahendid ning maavärina tekitatud liikumised on mõõdetavad suurel alal,“ ütles Ben Brooks Hawaii ülikoolist.

Näiteks Argentina pealinn Buenos Aires, mis asub Lõuna-Ameerika idarannikul, nihkus maavärina tagajärjel 2,5 cm ja Tšiili pealinn Santiago 28 cm.

Sarnased liikumised on maavärinate puhul tavalised, kuid sõltuvalt murrangu tüübist erineb ka liikumise iseloom. Näiteks Californiat läbiva San Andrease murrangu puhul ei nihku üks laam teise alla, toimub vaid hõõrdumine üksteise vastu, nii et lääne pool asuv Vaikse ookeani laam nihkub põhja ning ida pool asuv Põhja-Ameerika laam lõuna suunas. 1989. aastal toimunud 6,9-magnituudine Loma Prieta maavärin nihutas neid laamu üksteise suhtes kaks meetrit.

„Loodame, et hetkel 25 GPS-jaamast koosnevat võrgustikku Lõuna-Ameerikas õnnestub peagi mitmekordistada, sest maavärinale järgnevad veel mitme aasta jooksul täiendavad maakoore deformatsioonid, mille täpne mõõtmine aitaks maavärinate tekkeprotsessi paremini mõista,“ ütles Mike Bevis Ohio ülikoolist.

 

J.M.Garg/Wikimedia Commons 07.02.2012 10:29

Clint Eastwoodi film aitas selgitada inimese ja ahvi aju erinevusi

Filmi vaadanud inimeste ja ahvide aju uurimine näitas, et samu funktsioone täitvad ajupiirkonnad võivad ahvidel asuda teises kohas kui inimestel.

Wikimedia Commons 06.02.2012 11:46

Geenid rändavad taimedes eri liikide vahel

Miks on kõrvuti kasvavate eri liiki taimede kloroplastid sarnased?

02.02.2012 13:47

Karm valik: paarituda või lasta end ära süüa? (1)

Suguliikmest loobumine päästab isase ämbliku elu, näitas ajakirjas Biology Letters ilmunud uurimus.

01.02.2012 10:53

Kui kiire on imetajate evolutsioon? (1)

Hiiresuurune loomaliik vajab elevandi mõõtmete saavutamiseks 24 miljoni põlvkonna vahetumist.

25.01.2012 11:54

Mis värvi oli ürglind?

Ürgse tiivulise suled olid täpselt samasugused nagu tänapäevastel lindudel.

24.01.2012 11:30

Mammapoegadel on lööki

Emased mõjutavad oma järeltulijate sigimisedukust.

23.01.2012 15:58

Keemiasõda Soome lahes

Aprilli keskpaik, Soome laht. Tallinn-Helsingi reisilaev libiseb vaikselt läbi pruunikaks värvunud vee, jättes maha kollaka vahutava raja. Käes on vetikate kevadõitseng – aasta otsustavamad nädalad Läänemere, eriti Soome lahe, keskkonna ja elustiku jaoks.

22.01.2012 17:16

Miks surid välja saurustega samal ajal elanud vetikad?

Kriidiajastu mereliikidele mõjus hukutavalt ookeanipõhja happelisuse muutumine.

19.01.2012 16:31

Metsataimed on leidnud endale mõisaparkidest varjupaiga

Mõisa köis las lohiseb, öeldi vanasti. Nüüd on vanade mõisaparkide innukas uuendamine seadmas ohtu unikaalseid looduskooslusi, mis parkides on sajandite jooksul välja kujunenud.

19.01.2012 10:28

Miks mõned koerad sõna ei kuula? (2)

Kuuletumine sõltub paljuski geenidest, näitas värske uuring.

17.01.2012 16:30

Kas taim või loom?

Ainurakne loomake püüab vetikaid, et need talle toitu toodaksid.

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 09:13

Haigutamine teeb valvsaks

Ka lindude haigutamine on nakkav.

13.01.2012 09:07

Miks on ahvidel nii erinevad näod?

Primaatide nägude arengut on mõjutanud peamiselt sotsiaalne käitumine ja keskkonnamõjud, näitas värske uuring.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.

Flickr/Samuel Mann 03.02.2012 15:15

Uus seeneliik hävitab plastjäätmeid

Amazonase vihmametsadest leitud seen elab ära plastjäätmetest toitudes.

02.02.2012 13:08

Nutitelefon aitab talvise linnumaja külalisi ära tunda

Talvel aia linnumajas kõhtu täitmas käivate linnuliikide määramisel saab nüüd appi võtta äsjavalminud eestikeelse nutitelefonirakenduse.

29.01.2012 18:44

Kas kääbusšimpansid kodustasid end ise?

Šimpansi lähisugulane arenes loodusliku valiku tagajärjel leebeloomuliseks.

24.01.2012 13:50

Mida me tulevikus sööme?

Kas soovite tehisliha, putukaid või vetikaid?

24.01.2012 11:13

Veider arseenibakter: vaidlus jätkub

Californiast avastatud mikroob ei kasutagi fosfori asemel arseeni.

23.01.2012 12:33

Miks sitasitikas sõnnikupallil tantsib?

Sõnnikumardikad teevad oma sõnnikukuulil piruette kursi määramiseks ja navigeerimisvigade parandamiseks.

20.01.2012 10:37

Kuidas teemandid maapinnale jõuavad?

Värske uuring paljastas teemantide kiire maapinnale jõudmise saladuse.

19.01.2012 15:01

Madu mõõdab ohvri pulssi

Boad säästavad saagijahil energiat.

18.01.2012 09:47

Avastati atmosfääri jahutav molekul

Teadlased avastasid Maa atmosfäärist molekuli, mis võib aidata pidurdada kliimasoojenemist.

17.01.2012 15:57

Kes käis? Nutitelefon teab

Lumises metsas loomajälgi tuvastades on nüüd võimalik abi saada oma nutitelefonist.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

13.01.2012 17:55

Maakera telg muudab kliimat

Planeedi telje kaldenurk ja siht mängisid rolli jääaegade lõppemises.

12.01.2012 14:27

Maa all kihab elu

Taimi on maa all palju rohkem kui maa peal.

11.01.2012 15:07

Emased mõjutavad järglaste sugu

Vägevatel emastel on rohkem tütreid.