10.02.2012 15:06
Tulevane hiidmanner tekib põhjapoolusele
Mitchell et al/Nature
Foto:
Maakera mandrid põrkuvad 50 kuni 200 miljoni aasta pärast
kokku hiidmandriks Amasia tänase põhjapooluse ümber.
Kariibi meri ja Põhja-Jäämeri muutuvad sisemeredeks ning
hea tahtmise korral (ja eeldusel, et inimene on maakeral veel alles) on
võimalik siis praeguse Eesti asukohast sõita maad mööda Ameerikasse.
USA Yale’i ülikooli teadlased koostasid mudeli, mis
prognoosib mandrilaamade liikumisi järgmiste kümnete miljonite aastate jooksul
ning avaldasid selleteemalise artikli ajakirjas Nature.
Viimati oli maakeral hiidmanner Pangea 300 miljonit
aastat tagasi praeguse Aafrika keskosa kohal.
Kuhu tekib järgmine?
Maailma mäestikke uuringud geoloogid on välja pakkunud,
et järgmine hiidmanner võib tekkida samuti ekvaatori kandis, ulatudes üle Atlandi
ookeani nagu lahtitõmmatud lõõtspill või siis hoopis täpselt teisel pool
maakera, praeguse Vaikse ookeani keskosas.
Ross Mitchelli juhtimisel töötanud töörühm Yale’is tulid
välja täiesti uue ideega. Nad uurisid vanade kivimite magnetismi. Nimelt on näiteks
laava tardumisel tekkinud kivimites jälg selle kohta, kuidas need toona
pooluste suhtes asetsesid. Neid andmeid töödeldes püüdsid nad modelleerida,
kuidas maakera vahevöö liigutab enda peal asuvat maakoort, mis omakorda jaguneb
mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Laamtektoonika tõttu on mandrilaamad
pidevas liikumises. Näiteks Jaapani sagedaste maavärinate põhjuseks on see, et
üks mandrilaam surub teisele peale.
Mitchelli rühm leidis, et Pangea endises asukohas
tulevast hiidmandrit ei teki. Selle asemel koonduvad mandrid hoopis Arktikasse. “Esimesena lähevad kokku Lõuna- ja Põhja Ameerika,
sulgedes Kariibi mere. Seejärel põrkuvad Ameerikad kokku Euroopa ja Aasiaga
umbes seal, kus asub põhjapoolus,” ütles Mitchell. “Austraalia jätkab liikumist
põhja poole ja põrkub Indiaga.”
Ainsana jääb sellest ühinemisest välja Antarktika.
Mandrite liikumine mõjutab elu Maal, näiteks seda, kui
lihtne on liikidel üle maailma levida.