03.12.2010 12:40
Uudne eluvorm annab maavälise elu otsingutele uue sihi VIDEO
Californiast Mono järvest leiti bakter, milles mürgine
arseen võib asendada biomolekulides seni asendamatuks peetud fosforit. See leid
annab uue perspektiivi maaväliste eluvormide otsingutele,
väidavad Arizona osariigi ülikooli teadlased, kelle osaliselt NASA poolt
rahastatud uurimistöö tulemused ilmuvad täna ajakirjas Science.
Siiani peeti iseenesestmõistetavaks, et elu vajab fosforit.
Viimastel aastatel on aga teistel taevakehadel elu otsimisega tegelevad
Arizona osariigi ülikooli astrobioloogid Ariel Anbar ja Paul Davies toetanud
ideed, et elu võib esineda ka muul kujul.
Artikli esimene autor on tänaõhtuse NASA erakorralise
pressikonverentsi esineja Felisa Wolfe-Simon, kes praegu tegev NASA juures
astrobioloogiauuringutega.
Anbari sõnul on eluks vaja teatud keemilisi elemente ja
teatud keemiliste elementide puhul on elu välistatud. “Kuid kas need on ainsad
võimalused? Kui eriline võib elu olla?” küsib ta. “Üks põhireegleid, millel on
põhinenud senised maavälise elu otsingud teistelt planeetidelt ja ka meie
astrobioloogia programm on see, et tuleb jälgida kindlate keemiliste elementide
olemasolu,” ütles Anbar. Kuid nüüd on nende uuring need reeglid ümber lükanud. Saab ka teisiti.
Seni arvati, et eluks on vajalik kuue elemendi –
süsiniku, vesiniku, lämmastiku, hapniku, fosfori ja väävli olemasolu. Selles
mõttes on kogu maapealne elu oma tohutus mitmekesisuses üsna ühesugune.
Kuid see arvamus ei pea paika, sest ühest California
järvest leitud veider bakteritüvi toimib sootuks teistmoodi. 2009. aastal
pakkus Wolfe-Simon välja hüpoteesi, et keemiliste elementide
perioodilisustabelis otse fosfori all asuv arseen võiks eluvormides fosforit asendada. Tema artikkel ilmus toona
ajakirjas International Journal of Astrobiology.
See ei olnud ainult hüpotees, vaid ka idee, et sellised
arseeni kasutavad eluvormid võisid kunagi maakeral tekkida ning nad võivad olla
tänini alles kohtades, kus valitsevad ebaharilikud tingimused.
Bakteritüvi GFAJ-1 Halomonadaceae perekonnast Gammaproteobacteria leiti Californiast Mono järvest, mille vesi on erakordselt soolane ja
arseenirikas. Laboris õnnestus seda bakteritüve edukalt kasvatada fosforivaestes,
kuid väga arseenirikastes tingimustes.
Keeruliste eksperimentide abil tehti kindlaks, et bakter
oli võimeline kasutama nii fosforit kui arseeni. Kuigi bakter GFAJ-1 ei osuta
tõelisele maavälisele elule, on see viide, et võib olla elusorganisme, mis
toimivad põhimõttel, mida seni pole võimalikuks peetud. Selliste eluvormide otsijate
järgmine suur eesmärk võiks olla bakteritüvi, mis saab hakkama täielikult ilma
fosforita.
Daviese sõnul on see järvest leitud pisilane
ilmselt jäämäe veepealne osa ning siin on potentsiaali mikrobioloogias terve
uue koolkonna tekkeks.
“Kui Maa peal on olemas midagi nii ootamatut, siis
milleks on elu veel võimeline, mida me veel näinud pole?” küsis Wolfe-Simon.
Heinaru: palju vastuseta küsimusi
Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Ain Heinaru sõnul on
arseenibakteri loo juures mitmeid küsimusi, millele praegu vastust ei tea.
“Arseen asendab fosforit mõnedes bioloogilistes
protsessides ja makromolekulides. Ilmselt mitte kõigis. Ükski teostatud katse
ei kõrvalda fosforit täielikult: sain aru, et mikroob kasvab arseenil ja ka
fosforiga söötmes,” ütles ta. “Pole ka mingeid üheseid andmeid arseeniga
ühendite bioloogilise aktiivsuse ja struktuuri kohta.”
Arseenile resistentseid baktereid tuntakse Heinaru sõnul
kaua ning nendega on ta isegi töötanud. Varasemalt uuritud bakterite strateegia on aga teine, nad
koguvad arseeni rakku mittelahustuvalt. “Kolooniad on sel puhul ilusad
kollased. Miks? Mikroob teeb seda seepärast, et arseen on rakule lahustunult
toksiline,” ütles ta.
“Minu oletus on, et võib olla teatud stressitingimustes
mikroobid saavad fosforit asendada arseeniga, kuigi ilmselt siis on
makromolekuli bioloogiline aktiivsus mingil määral madalam. Esialgu ma ei ole
100%-liselt veendunud, et fosforit üldse vaja ei oleks, ehkki katsed seda nagu
kinnitaksid,” märkis ta.
Tema sõnul on huvitav küsimus, kuidas bakter suudab viia
arseeni biomolekulide koosseisu, ilma, et toksilisus avalduks.
“Isegi kui uudis osutub osaliselt või täielikult tõeks,
pole see veel uue elu avastamine,” ütles ta. “Juhin tähelepanu sellele, et me
tunneme ju näiteks väävlibaktereid ja rauabaktereid, kus energiat saadakse
väävliühenditest või rauaühenditest. Tavaorganismid saavad energiat ju
süsinikühenditest! Kui arseenibakteri lugu osutub aga õigeks, siis suureks teadusavastuseks on ta igal
juhul.”