2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Uudne eluvorm annab maavälise elu otsingutele uue sihi VIDEO
03.12.2010 12:40

Uudne eluvorm annab maavälise elu otsingutele uue sihi VIDEO

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (6)
Tagasi
Edasi

Foto: NASA

Californiast Mono järvest leiti bakter, milles mürgine arseen võib asendada biomolekulides seni asendamatuks peetud fosforit. See leid annab uue perspektiivi maaväliste eluvormide otsingutele, väidavad Arizona osariigi ülikooli teadlased, kelle osaliselt NASA poolt rahastatud uurimistöö tulemused ilmuvad täna ajakirjas Science.

Siiani peeti iseenesestmõistetavaks, et elu vajab fosforit. Viimastel aastatel on aga teistel taevakehadel elu otsimisega tegelevad Arizona osariigi ülikooli astrobioloogid Ariel Anbar ja Paul Davies toetanud ideed, et elu võib esineda ka muul kujul.

Artikli esimene autor on tänaõhtuse NASA erakorralise pressikonverentsi esineja Felisa Wolfe-Simon, kes praegu tegev NASA juures astrobioloogiauuringutega.

Anbari sõnul on eluks vaja teatud keemilisi elemente ja teatud keemiliste elementide puhul on elu välistatud. “Kuid kas need on ainsad võimalused? Kui eriline võib elu olla?” küsib ta. “Üks põhireegleid, millel on põhinenud senised maavälise elu otsingud teistelt planeetidelt ja ka meie astrobioloogia programm on see, et tuleb jälgida kindlate keemiliste elementide olemasolu,” ütles Anbar. Kuid nüüd on nende uuring need reeglid ümber lükanud. Saab ka teisiti.

Seni arvati, et eluks on vajalik kuue elemendi – süsiniku, vesiniku, lämmastiku, hapniku, fosfori ja väävli olemasolu. Selles mõttes on kogu maapealne elu oma tohutus mitmekesisuses üsna ühesugune.

Kuid see arvamus ei pea paika, sest ühest California järvest leitud veider bakteritüvi toimib sootuks teistmoodi. 2009. aastal pakkus Wolfe-Simon välja hüpoteesi, et keemiliste elementide perioodilisustabelis otse fosfori all asuv arseen võiks eluvormides fosforit asendada. Tema artikkel ilmus toona ajakirjas International Journal of Astrobiology.

See ei olnud ainult hüpotees, vaid ka idee, et sellised arseeni kasutavad eluvormid võisid kunagi maakeral tekkida ning nad võivad olla tänini alles kohtades, kus valitsevad ebaharilikud tingimused.

Bakteritüvi GFAJ-1 Halomonadaceae perekonnast Gammaproteobacteria leiti Californiast Mono järvest, mille vesi on erakordselt soolane ja arseenirikas. Laboris õnnestus seda bakteritüve edukalt kasvatada fosforivaestes, kuid väga arseenirikastes tingimustes.

Keeruliste eksperimentide abil tehti kindlaks, et bakter oli võimeline kasutama nii fosforit kui arseeni. Kuigi bakter GFAJ-1 ei osuta tõelisele maavälisele elule, on see viide, et võib olla elusorganisme, mis toimivad põhimõttel, mida seni pole võimalikuks peetud. Selliste eluvormide otsijate järgmine suur eesmärk võiks olla bakteritüvi, mis saab hakkama täielikult ilma fosforita.

Daviese sõnul on see  järvest leitud pisilane ilmselt jäämäe veepealne osa ning siin on potentsiaali mikrobioloogias terve uue koolkonna tekkeks.

“Kui Maa peal on olemas midagi nii ootamatut, siis milleks on elu veel võimeline, mida me veel näinud pole?” küsis Wolfe-Simon.

Heinaru: palju vastuseta küsimusi

Tartu Ülikooli geneetikaprofessor Ain Heinaru sõnul on arseenibakteri loo juures mitmeid küsimusi, millele praegu vastust ei tea.

“Arseen asendab fosforit mõnedes bioloogilistes protsessides ja makromolekulides. Ilmselt mitte kõigis. Ükski teostatud katse ei kõrvalda fosforit täielikult: sain aru, et mikroob kasvab arseenil ja ka fosforiga söötmes,” ütles ta. “Pole ka mingeid üheseid andmeid arseeniga ühendite bioloogilise aktiivsuse ja struktuuri kohta.”

Arseenile resistentseid baktereid tuntakse Heinaru sõnul kaua ning nendega on ta isegi töötanud.  Varasemalt uuritud bakterite strateegia on aga teine, nad koguvad arseeni rakku mittelahustuvalt. “Kolooniad on sel puhul ilusad kollased. Miks? Mikroob teeb seda seepärast, et arseen on rakule lahustunult toksiline,” ütles ta.

“Minu oletus on, et võib olla teatud stressitingimustes mikroobid saavad fosforit asendada arseeniga, kuigi ilmselt siis on makromolekuli bioloogiline aktiivsus mingil määral madalam. Esialgu ma ei ole 100%-liselt veendunud, et fosforit üldse vaja ei oleks, ehkki katsed seda nagu kinnitaksid,” märkis ta.

Tema sõnul on huvitav küsimus, kuidas bakter suudab viia arseeni biomolekulide koosseisu, ilma, et toksilisus avalduks.

“Isegi kui uudis osutub osaliselt või täielikult tõeks, pole see veel uue elu avastamine,” ütles ta. “Juhin tähelepanu sellele, et me tunneme ju näiteks väävlibaktereid ja rauabaktereid, kus energiat saadakse väävliühenditest või rauaühenditest. Tavaorganismid saavad energiat ju süsinikühenditest!  Kui arseenibakteri lugu osutub aga õigeks, siis suureks teadusavastuseks on ta igal juhul.”

 

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus