24.01.2012 11:13
Veider arseenibakter: vaidlus jätkub
California Mono järve äärest leitud mikroob ei suuda oma DNAs fosforit arseeniga asendada. Sellisele järeldusele jõudsid Kanada ja USA mikrobioloogid, kes üritasid korrata 2010. aastal tormi tekitanud uurimust.
2010. aasta detsembris tabas teadusilma tõeline jahmatus. Üllatus saabus koos ajakirja Science värske numbriga, mille puhul korraldas pressikonverentsi ka NASA.
California soolajärvest leitud bakter suudab biomolekulides fosfori asemel kasutada arseeni, teatas Arizona ülikooli uurija Felisa Wolfe-Simon.
Bakter GFAJ-1 tundus eiravat eluslooduses valitsevaid seadusi. Fosfor on Maal elutsevatele olenditele eluks hädavajalik, arseen seevastu aga mürgine.
Avastus langes üsna pea tugeva kriitika alla.
Wolfe-Simoni uurimismeetodeid arvustas ka Kanada Briti Columbia ülikooli mikrobioloog Rose Redfield, kes otsustas nüüd katseseeriat korrata. Redfield andis uurimuse käigust ülevaate oma blogis.
Uurija sõnul kummutas eksperiment täielikult väited, et mikroob GFAJ-1 on ainulaadne elusolend.
“2010. aastal rabas kõiki väide, et bakteri DNAs on arseeni. Kuid me ei suutnud seda mikroobi pärilikkusainest leida,” ütles Redfield.
Redfield kasvatas baktereid nii nagu seda tegi Wolfe-Simon – kasvukeskkonnas leidus arseeni ning ülivähe fosforit.
Seejärel eraldas Redfield mikroobirakkudest DNA ning saatis Princetoni ülikooli, kus tema kaastööline Marshall Louis Reaves hakkas pärilikkusainest arseeni otsima. Seda mikroobi DNAs paraku polnud.
Redfieldi kinnitusel uuriti bakterite pärilikkusainet hoolikalt. Samuti analüüsis ta ise mikroobset DNAd, mis oli seisnud kaks kuud labori külmkapis ning jõudis järeldusele, et arseeniga kasvanud rakkude pärilikkusaine oli piisavalt stabiilne.
Redfieldi töörühma meetodid võivad siiski jätta arseenibakteri kaitsjatele pisut mänguruumi. Kuna pole päris selge, palju said fosforit Wolfe-Simoni mikroobid, võib vaielda, kas Redfieldi bakterid olid piisavalt suures fosforinäljas, et hakata selle asemel arseeni kasutama.
Arseenibakteri avastaja pole seni põhjalikku kommentaari andnud.
Felisa Wolfe-Simoni väitel ei saanud ta Redfordi blogi põhjal katsekirjeldustest piisavalt hästi aru ning ootab töö avaldamist mõnes eelretsenseeritavas ajakirjas.
Samuti kinnitas Wolfe-Simon, et arseenisisaldusega DNA on ülimalt kergesti lagunev ning Princetoni uurija ei saanudki seda leida.
Molekulaarbioloogid jälgivad vaidlust põnevusega. Neutraalse poole esindajad ootavad, et Redfield korraldaks veel mõned kontrollkatsed. Kasvõi selleks, et kinnitada, milline on kõige madalam arseenitase, mida ta suudab kindlaks teha. Arseenibakteri kriitikud on Redfieldi tulemustega üldiselt rahul.
Samas leidub mikrobiolooge, kes kardavad, et alguse on saanud lõputu võitlus, mis kestab seni, kuni vaidlejad väsivad või siis kogu lugu unustatakse.
Wolfe-Simon jätkab mikroobidest arseeni otsimist. Ta loodab seda leida bakterite ainevahetuse produktidest ning ka RNAst ja DNAst.
Redfield loodab oma töö lähikuudel avaldada ajakirjas Science. Ta on enda sõnul kõik vajaliku tõestanud ega soovi raisata rohkem aega kontrolleksperimentidele.
Osale Novaatori videovõistluse publikuhääletusel!