2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees
21.05.2013 15:48

Vene karu ja Eesti karu: vahe on sees

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (3)

Karu elab loomaaias, matsakas ja muidu maias – kõlavad Henno Käo kirjutatud laulusõnad.

Aga kus elasid karud enne, kui loomaaedu veel polnud ning isegi inimesed liikusid veel karjakaupa? Esimeste linnade ja külade tekkimiseni oli siis veel tuhandeid aastaid.

Emaliini pidi päranduva mitokondriaalse DNAs aja jooksul tekkinud muutuste – mutatsioonide - järgi on võimalik dateerida nii inimeste kui ka loomade rännuteid.

Inimeste mitokondri-DNAd uurides on evolutsioonigeneetikud jõudnud tagasi umbes 200 000 aasta eest Aafrika idaosas elanud naiseni, kellega on emaliini pidi suguluses kõik tänasel päeval maakeral inimesed. Seda hüpoteetilist esiema kutsutakse Aafrika Eevaks.

Hiljaaegu Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Marju Keis uuris Venemaa Euroopa osa, Soome ja Eesti karude emaliine pidi levivat mitokondriaalset pärilikkusainet, eesmärgiga kaardistada karude rännuteed Euraasia loodeosas pärast viimase jääaja lõppu. Oma töös võttis Keis kasutusele mitmeid uusi meetodeid, mis võimaldasid molekulaarset kella täpsemaks ajades eristada erinevate karuliinide oletatavaid lahknemisaegu.

Aafrika Eevaga võrreldava ürgse karuemani tagasiminek polnud Keisi töö eesmärk, küll leidis ta erinevate karuliinide seas esinevaid geenivariante uurides, et Euroopa karude ühine esivanem elas umbes 175 000 aasta eest.

Euroopas eristavad teadlased geneetiliselt kahte liini karusid. Lääneliin, mis on arvukuselt väiksem, kuuluvad Lääne-Euroopas elavad karud, sama liin on levinud ka Põhja-Ameerikasse ning läänekarudega on geneetiliselt lähedased ka jääkarud. Teine liin – idakarud elavad Baltimaades, Venemaal, Skandinaavia põhjaosas, aga neid leidub ka näiteks Rumeenias, kus nad jagavad maid lääneliini karudega.

Lääneliin tekkis umbes 70 000 aasta eest, idaliin 25 000 aasta eest, pisut enne viimase jääaja kõrgperioodi.

Üksikud pelgupaigad

Viimase jääaja maksimum, umbes 17 000 – 22 000 aastat tagasi oli põhjapoolkeral kõige elava jaoks äärmiselt karm. Jääkilp ulatus põhjapooluselt peaaegu Musta mereni. Eesti kohal asus sel ajal liustik, millel paksust umbes 1,5 kilomeetrit.

Inimestele, aga loomadele olid vaid mõned jäävabad pelgupaigad, kuhu liustikud ei ulatunud.

Karudel olid sellisteks pelgupaikadeks Karpaadi mäestik ja teadmata piirkond Aasias. Jääaja lõpul ei pidanud karusid enam mäed ega jõed – kiiresti suutsid idaliini karud levida kogu Põhja-Euroopasse.

Keis alustas tööd mitokondriaalse DNA lühemate järjestustega, mis andsid kohati üsna uskumatuid tulemusi – näiteks osutusid Eestis ja Kamtšatkal elavad karud olema üksteisele geneetiliselt vägagi sarnased. Kuigi gloobusele otsa vaadates on nende loomade elupaigad peaaegu teiselpool maakera.

See viitab, et kunagi kauges minevikus on need loomad kõik ühe ja sama liini järeltulijad, mis aja jooksul on geograafilise kauguse tõttu eraldunud.

Kuid kui appi võeti mitokondriaalse genoomi täisjärjestused, siis see sarnasus enam kinnitust ei leidnud, joonistusid välja viis erinevat haplogruppi, ühte neist kuuluvad ka Eesti karud.

Eesti karude arvukus oli väga väike sajand tagasi, mil Alutaguse metsades elas vähem kui 30 looma, seejärel on karude arvukus tublisti tõusnud, nüüd püsib see stabiilsena – Eesti metsades müttab umbes 500-700 looma.

See sajanditagune geneetilise pudelikaela efekt on näha ka loomade geenijärjestustes – kõik Eesti mesikäpad kannavad edasi sarnaseid mitokondriaalse DNA-liine, mis omakorda erinevad Soome karude ning Venemaa lääneosas elavate karude geeniliinidest.

Keisi sõnul on Soome puhul karudel takistuseks ees meri, Venemaa karudega hoiab vahet Peipsi ja Pihkva järv ning Narva jõgi.

Eesti karudega sama geeniliini mõned esindajad leiti ka Venemaalt,  kuhu loomad on ilmselt Lõuna-Eestist välja rännanud.

Seda väljarändu takistab aga Pihkva oblastis metsata piirkond, mis karude eluks väga ei sobi ning hoiab Eesti karupopulatsiooni üsna eraldiseisvana. Soome karud seevastu on sarnased Karjala karudega.

Keisi sõnul vajab Aasias asunud karude jääaja varjupaiga väljaselgitamine kindlasti edasisi uuringuid, kuid emaliini pärilikkusaine uurimine on karude puhul äärmiselt tänuväärne, sest poegadega emakarud on erinevalt isasloomadest üsna paiksed, nende rännuteed on ajas väga hästi tagasi keritavad.

27.05.2013 13:01
Ruhnu karu

Peipsi ja Pihkva järv nüüd küll ühtegi karu kinni ei pea. Karu oskab nii ujuda kui jäätükil purjetada. Kus on see Pihkva oblasti suur metsata ala? Siin või sealpool Velikaja jõge? Ja miks Läti ja Leedu ja Poola karusordi pealetungist ei kirjutata?

Lisa kommentaar

 

Novaator 17.12.2014 14:53

Miks tekib kohvipaksule roosa hallitus? (5)

Hallitanud leiva ja saia puhul ei piisa nähtava hallitusega osa äralõikamisest, kuna seeneniidistik võib olla levinud ka toote sisemusse.

Takaaki Noguchi 10.12.2014 17:06

Maalt leiti esmakordselt komeeditolmu (2)

USA-Jaapani uurimisrühm leidis Antarktika jääst komeetidelt pärit osakesi.

29.11.2014 12:35

Maailmas on seeni arvatust oluliselt vähem (1)

Tartu teadlaste juhitud uuringus kummutatakse senised arvamused mullaseente liigirikkuse kohta maailmas.

07.11.2014 09:57

Tartus alustatakse vareste loendamist (1)

Linn palus teadlastel üle lugeda linnas pesitsevad künnivaresed ja hakid.

30.10.2014 18:37

Kalad on nutikad

Uimeliste aju suudab korraga töödelda erinevat infot.

23.09.2014 17:32

Fukushima kiirgus hävitab putukaid

Liblikatele saab saatuslikuks radioaktiivselt saastunud toit.

15.09.2014 17:00

Verijärve ümbrus on sama lage kui 700 aastat tagasi

Teadlased kummutavad laialt levinud arvamuse nagu Eesti poleks kunagi varem olnud nii metsavaene kui nüüd.

25.08.2014 17:47

Kust on pärit meemesilased?

Liigi algkodu on Aasias, näitasid Uppsala ülikooli geneetikud.

29.07.2014 18:14

Kas dinosaurused olid ebaõnne ohvrid? (2)

Suure väljasuremislaine põhjustanud asteroid tabas Maad hiidsisalike jaoks kõige ebasobivamal ajal.

18.07.2014 16:52

Kas ürgsed viirusnakkused soodustavad kasvajate teket? (1)

Pisikesed loomad põevad tihti vähki, sest nende DNAs on palju jälgi aastamiljonite tagustest viirusrünnakutest.

02.07.2014 18:35

Mitu jalga on kängurul?

Looma saba täidab viienda jäseme rolli.

01.07.2014 13:05

Šimpansid on moeahvid

Ahvide seas levivad nii praktilised oskused kui kasutud kombed. Sambias elutsevad šimpansid järgivad moodi ja ehivad end heinakõrtega.

20.06.2014 16:56

Ürgne meteoriidisadu tekitas Maale mikroobide elupaiku

Plahvatustes poorseks muutunud kivimid pakkusid bakteritele tapva kiirguse eest kaitset.

13.06.2014 11:34

Video: Miks konna keel kleepub?

Argentiina sarvikkärnkonna keelt katab eriline muster, mis lubab loomal haarata endast tunduvalt suuremat saaki.

05.06.2014 14:43

Plastjäätmed tungivad kivimitesse

Inimmõju muutub maakeral aina märgatavamaks.

27.05.2014 17:47

Sipelgad on infotöötluse meistrid

Üksik sipelgas uitab toiduotsingul üsna sihitult ringi, kuid koostööd tehes on need putukad äärmiselt tõhusad.

Aveliina Helm 04.12.2014 12:14

Tumeda elurikkuse uurijad: Eesti looniidud saaksid olla veelgi liigirikkamad

Taimede kehv levimisvõime piirab niitude liigirikkust.

26.11.2014 16:08

Paksude koerte ja tüsedate inimeste kõhuelustik on sarnane

Ülekaal muudab soolestiku mikrofloora vaesemaks.

05.11.2014 15:10

Linnakära ei lase ninasarvikutel sigida (3)

Miks sünnib loomaaedades vähe ninasarvikulapsi?

01.10.2014 14:46

Kas sisalikud suudavad õppida?

Habeagaamid õpivad kaaslaste eeskujul uksi avama.

22.09.2014 13:21

Eesti rohevintide sabaotsad muutuvad tumedamaks

Loomaökoloogid avastasid, et rohevintide suremine on seotud sulgede musta värviga.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

18.08.2014 15:30

Harakas pole pikanäpumees (3)

Varasteks peetud linnud kardavad läikivaid esemeid.

24.07.2014 17:33

Kuidas mesilased end jahutavad?

Ülekuumenenud taru jahtub sama tõhusalt kui imetajate keha veresoontevõrgustik.

04.07.2014 17:54

Miks lilled närbuvad?

Leiti õite närtsimist kontrolliv geen.

02.07.2014 13:54

Taimedel on hea kuulmine

Lehti järavad röövikud teevad taimed tähelepanelikuks.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

18.06.2014 16:06

Toiduga pirtsutajaid ei sööda ära

Mida valivam on putukavastne toidu suhtes, seda vähem peab ta kartma vaenlasi.

09.06.2014 21:25

Satelliit valvab vulkaane

Kosmosest saab mõõta vulkaane ümbritseva maapinna temperatuuri ja ennustada, millal tulemäed purskama hakkavad.

04.06.2014 20:57

Miks koaalad puid kallistavad?

Puutüvi jahutab loomade keha.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus