Väike märkus laktaas on ensüüm (Lactase (also known as lactase-phlorizin hydrolase, or LPH), a part of the ?-galactosidase family of enzymes, is a glycoside hydrolase involved in the hydrolysis of the disaccharide lactose into constituent galactose and glucose monomers), piimhapet nimetatakse jätkuvalt laktaadiks (Lactic acid, also known as milk acid, is a chemical compound that plays a role in several biochemical processes and was first isolated in 1780 by the Swedish chemist Carl Wilhelm Scheele).

Huvitav kui suur asjatundja see kirjanik siin nüüd oli... Kas tõesti 2004. aastal võisteldi Sydneys? Kas muud aastaarvud on korrektsed? Kas kirjutatud tekst on üldse korrektne?
Ei taha küll mingit tuld avada ja loodan, et oli üksainus pisike viga sellega. Ka eelpool mainija märkis oma paranduse, seega diplomaatiliselt võttes see artikkel kuulub kas parandamisele või ignoreerimisele, kuna vigu on mahukalt.
Meenutab kehalise kasvatuse õpetajat, kes ei jaganud spordist tuhkagi...

Aitäh, Sparty, veale osutamast. Loomulikult oli see Ateenas.

Kas ehk vähemalt siin portaalis on keegi kes oskab kirjeldada mida täpselt hGH (või rhGH) määramisel mõõdetakse. Mida need numbrid väljendavad millega ajakirjandus uljalt vehib. Keegi pole selgelt öelnud mida ja kuidas mõõdeti. Isegi sellest on raske aru saada kas mõõdeti kogu hGH või kunstlikult manustatud hGH-d.

Samamoodi tahaks teada, et kas piirnorm on määratud rhGH ja hGH suhtega ning kuidas arvestatakse inimese loomulikku 22 kDa hormoonitaset?

Nendel Stanfordi ülikooli teadlastel võis ju olla ka salakaval plaan neid kasvuhormoone maha teha, et sportlased neid kardaksid ja eiraksid. Tulemused võisid ju olla ?okeerivalt head ja kui nad oleks selle uudisega välja tulnud, et kui palju see aitab sinu tulemustele kaasa, kui raske on seda testidega leida ja kui kiiresti selle tuvastamise aeg ära kaob, siis oleks ju katastroofilised tagajärjed tippspordis - on leitud doping, millega ei pruugi vahele jääda - see on piisav mõndade äärmuste jaoks.

On ammu teada et HGH mingeid erilisi sportlikke eeliseid ei anna. Rohkem nagu tervisetoode.

WADA test põhineb (testikomplektiga seotud firmade seotud firmade osanike ja samas ka WADAga seotud autorite) uuringul (Bidlingmaier at al 2009), kus 22 kDa isovormi osakaalu inimestevaheline erinevus katsealuste seas oli 17-kordne, ehk looduslik individuaalne erinevus on väga suur. Seejuures sõltus uuritav isovormide suhe kasvuhormooni üldkogusest, nii palju kui mina esmapilgul andmetest välja loen.

Kasvuhormooni süst mõjutas katses mõõdetavat 22 kDa isovormi osakaalu inimestel 3,5 ja 4 korda, mis on loodusliku varieeruvusega võrreldes väike. Positiivseks loetakse juba 1,37 ja 1,23 korda uuringus osalejate maksimumidest suuremad tulemused, see on loodusliku varieeruvusega võrreldes imeväike. Nii et pole mingi ime et testi usaldusväärsust väikeseks ja valepositiivsete riski suureks peetakse.

Looduslikult madala 22/20 kDa suhtega inimestel samas pole reaalsete kasvuhormoonikogustega mingit lootust positiivset dopingutesti tulemust saada.

Ja kuna kasvuhormooni valmistatakse ka 20 kDa isovormina, ei keela keegi rikkamal sportlasel endale täpselt WADA soovitud "loodusliku" suhtega segu kokku segada.

Isovormide suhet mõjutab otse loomulikult ka kasvuhormooni stimuleeritud vallandumine, sh koormuse mõjul vallandumine, seejuures vähemalt ühes testiloojatest sõltumatus uuringus 22 kDa osakaalu tõusu suunas.

Kui siia lisada olematu kordustäpsus, läheb testi usaldusväärsus väga käest ära. Proovi pikaajalisel säilitamisel peaks Bidlingmaier at al 2009 andmetel mõõdetavad isovormi osakaalud tõusma, Veerpalul oli B-proovis teine suhe aga järsult langenud.

Kas Novaator tingimata *peab* kogu postitatud kommentaari teksti üheks loetamatuks jadaks kokku lükkama? Lükkaks siis artiklid ka üheks katkematuks joruks kokku? Ja korjaks ära ka kirjavahemärgid ja tühikud?