08.04.2011 12:34
Andrus Veerpalu juhtum: Mis on kasvuhormoon?
Inimeste pikkust ja lihaskasvu reguleeriv hormoon sattus
sportlaste huviorbiiti 1970ndatel aastatel.
Kasvuhormoon(hGH) on inimkehas toodetud aine, mille
ülesanne on reguleerida kehapikkust, lihaste ja organite kasvu.
1981. aastal suudeti seda hormooni esmakordselt toota
sünteetilisel kujul, preparaat kannab nime rhGH. Varem oli hormooni võimalik
hankida tapetud loomade verest. Ravimina kasutatakse seda kasvuhäiretega laste puhul ning
aidsihaigetel, et vältida kiiret kaalukaotust.
1989. aastal lisas Rahvusvaheline Olümpiakomitee kasvuhormooni
keelatud ainete nimistusse. Aine avastamine on raske, seni ei ole
testmetoodikat, et seda avastada uriiniproovist. Hormoonipreparaadi jälgi on
võimalik vereprooviga tuvastada vaid ööpäeva jooksul.
Viimased kümme aastat tehtud vereproovidest analüüse,
esimest korda testiti sportlasi suurvõistlustel kasvuhormooni suhtes 2004. aasta Ateena olümpial, kuid selgus, et analüüsimeetod ei töötanud. Uudne WADA poolt
heakskiidu saanud testmeetod on pärit möödunud aasta suvest.
Aine kuritarvitajaid on leidunud alates tõstjatest,
maadlejatest, kuni kestvusspordialadel võistlejateni, kõik loodavad selle abil
oma tulemusi parandada.
Kurioosseks teeb loo aga asjaolu, et keelatud liigset
kasvuhormooni on kehast küll raske tuvastada ja see võib olla põhjus, miks
sportlased tema tarvitamisega riskivad - samas pole aga teada, et kasvuhormooni
pruukimine aitaks tulemusi parandada
Teaduslikult ei ole seda seni tõestatud. Pigem vastupidi.
2008. aastal avaldasid Stanfordi ülikooli teadlased
ajakirjas Annals of Internal Medicine artikli, mis võttis kokku 44 varasemat
uuringut kasvuhormooni ja sportlike tulemuste seostest. Ameerikas oli sel ajal
teravalt päevakorral kasvuhormooni kuritarvitamine pesapalliliigades.
Preparaadi illegaalne äri internetis on endiselt laialt levinud.
Järeldus kõlas: kasvuhormooni süstimine ei paranda
sportlikke tulemusi, pigem vastupidi: sportlased väsivad kiiremini, suurenenud
on vigastuste oht.
Uuringutes osalenud tarbisid kasvuhormooni väiksemates
kogustes, kui seda süstivad sportlased. Pikim tarbimisperiood vaadeldud
uuringutes oli 84 päeva.
Uuringutes vaadeldud 13-45-aastased, enamasti noored heas
vormis mehed, võtsid kasvuhormooni tarbimise tagajärjel keskmiselt juurde umbes
2,1 kilogrammi, kuid lisandunu ei kajastunud otseselt suuremates lihastes. Lihasmassi
küll lisandub, kuid jõudu ega vastupidavust ei lisanud.
Jalgratta kestvussõidus saavutasid uuritavad
hormoonikuuri järel kehvemaid tulemusi ning lihastes olid kõrgemad piimhappe
ehk laktaadi kogused.
Kasvuhormooni tarbijatel esines sagedamini liigesevalusid
ja karpaalkanali sündroomi, mida rahva seas tuntakse ka nn hiirekäena.
Austraalias läbiviidud uuring näitas, et kasvuhormoon ei
parandanud ei hapnikutarbimise võimet, jõunäitajaid ega anaeroobset
vastupidavust.
2003. aastal ilmus ajakirjas British Journal of Sports
Medicine uuring, mille pealkirjas esitati küsimus: kas kasvuhormooni lihaseid
suurendav efekt sportlastel on muinasjutu “Kuninga uued rõivad” uus versioon.
Uuring leidis, et pole tõestust leidnud, et kasvuhormoon
tervete inimeste puhul parandaks lihaskasvu ja sportlikke tulemusi. Hormoonipreparaatide
kuritarvitamine võib põhjustada haigusi, see on sõnum treeneritele, meeskondade
arstidele kui potentsiaalsetele kuritarvitajatele, seisis artiklis.
Kasvuhormooni pikaajaline tarvitamine tõstab diabeedi,
vererõhutõve, osteoporoosi, lihase- ja liigesevalude ja impotentsuse riski.