2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Arteriseinad kahjustuvad kiiremini ja hiljem, kui seni arvati
12.04.2011 19:25

Arteriseinad kahjustuvad kiiremini ja hiljem, kui seni arvati

Novaator
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (1)
Samal teemal (0)
Värske Tartu Ülikooli patoloogilise anatoomia professori Johan Björkegreni uurimisrühmal õnnestus äsja läbiviidud uuringus teha kindlaks südame-veresoonkonna haigusi põdevate inimeste veresoonte kahjustuste bioloogiline vanus. Veebipõhises teadusajakirjas PloS ONE ilmuvate uuringutulemuste kohaselt moodustuvad kahjustused enamasti suhteliselt lühikese aja (3–5 aastat) jooksul võrdlemisi hilisel eluperioodil (60aastaselt või hiljemgi).

 „Me eeldasime, et arteriseina kahjustused on märkimisväärselt nooremad meie patsientidest, kelle keskmine vanus operatsiooni toimumise ajal oli 68 aastat. Avastus, et kahjustuste keskmine vanus on isegi väiksem kui 10 aastat, oli meie jaoks suur üllatus,” ütles professor Johan Björkegren. „Asja kogu mõte on selles, et nüüd mõistame paremini arteriseina kahjustuste molekulaarseid aluseid. Bioloogiline vanus lisab molekulaarbioloogilisele analüüsile uue mõõtme. Mõõtme, mis on siiani jäänud tähelepanuta, kuna oleme eeldanud, et organid on sama vanad, kui organism, mille osa nad on. Nüüd teame, et see ei ole nii, vähemalt mitte arteriseina kahjustuste puhul,” selgitas Björkegren.

Üllatavaks avastuseks oli ka kahjustuste vanuse vähene varieerumine, millest võib järeldada, et kahjustused moodustuvad enamusel haigetest suhteliselt lühikese aja jooksul (3–5 aastat) võrdlemisi hilisel eluperioodil. Kui see leiab kinnitust, siis võib osutuda võimalikuks arteriseina kahjustuste takistamine enne, kui see põhjustab mööduvaid ajuisheemia episoode või isegi insuldi. Ning seda ka eakate patsientide puhul, kelle vanus on 60 või enamgi.

Arteriseina kahjustuste määramiseks koguti aterosklerootilisi naaste patsientide unearterist Lõuna-Stockholmi üldhaiglas läbiviidud operatsioonide käigus. Kontrollmaterjali kogus kardiovaskulaarkirurg Arno Ruusalepp TÜ Kliinikumis. Patsiendid olid saadetud operatsioonile, kuna nende unearteri ahenemine piiras aju verevarustust ja oli põhjustanud hapnikupuudusest tingitud transitoorseid isheemilisi atakke ning mõnel patsiendil ka insuldi.

Naastude vanus määrati kindlaks Uppsala ülikoolis, kasutades akseleraator mass-spektromeetrit (AMS). Tänu rohketele tuumakatsetustele Vaikse ookeani piirkonnas 1950. ja 1960. aastatel suurenes toona radioaktiivse süsiniku kontsentratsioon atmosfääris järsult. See võimaldab praegu määrata ükskõik millise bioloogilise koe tekkimise aja inimorganismis.

Samuti avastati seos naastude vanuse ja insuliini taseme vahel veres. Selgus, et nooremad naastud (tekkinud suhteliselt hiljuti) on vanematega võrreldes ebastabiilsemad ning nendega kaasnev transitoorse ajuisheemia või insuldi taoliste tüsistuste oht on seetõttu suurem.

„Korrelatsioonid naastude moodustumise aja, kõrgema insuliinitaseme ja naastude ebastabiilsuse vahel on kooskõlas meie geeniaktiivsuse uuringute tulemustega, mille kohaselt iseloomustab nooremaid naaste kõrgem immuunreaktsioone ja oksidatiivset fosforüülimist reguleerivate geenide aktiivsus,” ütles Johan Björkegren. „Käesolev uuring on aga siiski oma ulatuselt piiratud ning selle põhjal tuleks tulevikus läbi viia rida laiemaid kliinilisi uuringuid, mis võimaldaksid meil täpsemalt välja selgitada, kuidas on naastude bioloogiline vanus täpsemalt seotud nende stabiilsuse ja võimalike tüsistuste tekkega.”

 

Artikkel: Carotid Plaque Age Is a Feature of Plaque Stability Inversely Related to Levels of Plasma Insulin by Sara Hägg, Mehran Salehpour, Peri Noori, Jesper Lundström, Göran Possnert, Rabbe Takolander, Peter Konrad, Stefan Rosfors, Arno Ruusalepp, Josefin Skogsberg, Jesper Tegnér, Johan Björkegren, PLoS One, 2011.

Lisainfo: Professor Johan Björkegren, patoloogilise anatoomia professor, Tartu Ülikooli patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse instituut, +46 (0)73-356 81 81, johan.bjorkegren@ut.ee

või Arno Ruusalepp, patoloogilise füsioloogia ja kardiovaskulaarkirurgia teadur, Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituut ning kardioloogia kliinik, 731 8432, arno.ruusalepp@kliinikum.ee 

 

Pressiteate koostas Kadri Kirst, Tartu Ülikooli avalike suhete peaspetsialist

737 5509, 50 70 963, kadri.kirst@ut.ee

 

 

 

20.04.2011 15:09
vikat

... meeldiv kui teemat vaadataks süsteemselt...

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus