16.05.2008 14:25

Arvutitöötaja valutav selg ja kosmos: mis neid seob?

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (4)

Õlad pinges loed sa hetkel seda lugu oma arvuti ees. Vaevalt mõtled sa kosmosele ja kaaluta olekule, kuigi just esimestest kosmoselendudest sai teaduses alguse uurimissuund, mis võib pakkuda leevendust tänapäeval aina enam levivale tervisehädale: arvutitöötaja selja- ja käevaludele.

Homme ja ülehomme toimub Tartu Ülikoolis rahvusvaheline sümpoosion „Inimene vees ja kosmoses”, kus maailma selle aja tippteadlased räägivad uusimatest kosmosemeditsiinis kasutatavatest taastusravi tehnikatest.

Sentimeetrid kaovad

„Maa gravitatsioon on meile vältimatu. Selle mõju saab inimkehal isegi mõõta. Õhtuks oleme jäänud sentimeetri lühemaks, ööga sirutub skelett taas ning hommikul püsti tõustes hakkab gravitatsioon meid taas lühemaks suruma ,” rääkis konverentsi peakorraldaja, Soomes Heinola reumakeskuse arst Ragnar Viir.

Kui inimesel pole enam kaalu, siis ei pea lihaskond enam skeletti toetama. Nii on mõõdetud, et 30-aastane mees kasvab ihusoojas vees poole tunniga 3-4 sentimeetrit pikemaks. Kosmoselaevas kaaluta olekus lisandub pikkust kuni 7 sentimeetrt.  Miks? Sest gravitatsioon ei suru seljalülisid kokku.

Maa peal saab kaaluta oleku laadset olukorda uurida vees või spetsiaalsetes vesivoodites. Sedalaadi uuringutest on huvitatud nii Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuur NASA kui ka Euroopa kosmoseagentuur ESA. Kosmoseagentuure huvitab eeskätt see, kuidas saab inimene kaaluta olekus pikka aega hakkama, sest muutunud keskkonnas lihased atrofeeruvad ja luud hõrenevad. See on ettevalmistus võimalikeks tulevasteks pikamaalendudeks, näiteks lend Marsile kestab üle aasta.

Maapealsed uuringud on vajalikud, sest kosmosesse ei ole võimalik saata korraga kümneid inimesi, uurimisrühm jääks väikseks.

Alles hiljaaegu teatas NASA, et otsib vabatahtlikke, kes on valmis kolm kuud voodis vedelema ja mitte midagi tegema. Uuringuosalistele makstakse 17 000 dollarit (170 000 krooni) ning uuringu käigus simuleeritakse inimkehale mõjusid, mida põhjustab nullilähedane gravitatsioon.

Meedikuid huvitab kaalutus teisest küljest, kuidas seda kasutada inimese tervise heaks. Seda, et vesi mõjub inimese tervisele hästi, teati juba muistses Egiptuses. Kuid nüüd on selgunud, et vees harjutuste tegemine võib olla pääsetee selleks, et ka kõrges eas säilitada liikumisvõime.

Ragnar Viir on kasutanud oma uuringutes sarkofaagi meenutavat spetsiaalset vanni, kus lamav inimene on pooleldi vees suhtelises kaalutuses ning mõõtnud, kuidas seal lihaste biomehhaanilised omadused muutuvad.

Aga meie kasu kaalutusest?

Viir toob lihtsa näite: kui vanaduses hakkavad kummitama näiteks põlvehädad, siis soovitatakse kõndimist ikka jätkata. Kuid tasub minna veelgi kaugemale. Kõndimise asemel peaks põlvehädaline vähemalt taastusravis sörkima. Aga mitte niisama sörkima, vaid sörkima kaelast saati vees basseinipõhjas. Selles olukorras on ta vaba oma kaalust ning liikumisaparaat saab teha kahejalgsele olendile loomulikke liigutusi.

“Vees harjutamine võib tõesti olla parem kui jõusaalid, et säilitada kõrge eani liikumisvõimet. Pole paremat asja, kui ise kõndimine, aga kui valu sunnib lonkama, siis õnnestub kaelastsaadik vees sörkimine enamasti üllatavalt hästi,” ütles ta.

Kuid kontoriinimene ja tema pinges õlad? Kui vahepeal korraks pikali visata, siis kaob õlapiirkonnast viiendik lihaspingest. Sest pikali asendis on gravitatsiooni mõju teistsugune: lihased ei pea keha püsti hoidma.

Tihti soovitatakse kontoritöötajatel tunni jooksul veerand tundi kõndida. Alternatiiviks soovitab Viir: pikali olles tuleks teha kahe minuti sees kordamööda õlaringe ja põlvest painutatud jalgadega kõndimist. See annab sama efekti, aga veerand tunni asemel kahe minutiga.

Kust kontorites need voodid, kuhu pikali visata? “Seda peavad töötajad oma tööandjalt küsima, see on töötaja ja tööandja kokkuleppe küsimus. Lõpuks on see tööandjale odavam, sest tuleb vähem haigusrahasid maksta. Aitab täiesti ühest võimlemismatist kümne inimese jaoks.”

Ragnar Viir kaitses samal teemal 2010. aasta oktoobris Tartu Ülikoolis doktoritöö, mida on võimalik lugeda siit.

 

 

Q. Dombrowski/flickr 06.02.2012 15:47

Ravim matkib punase veini kasulikku toimet

Hiigelkoguste veini sissekallamise asemel saab tervisele kasuliku toime kätte nüüd tabletist.

Wikimedia Commons 03.02.2012 12:23

Vereproov diagnoosib edukalt depressiooni

Depressiooni veretesti kliinilised katsetused olid edukad.

02.02.2012 14:32

Massaa˛ muudab geenide avaldumist (1)

Miks turgutab oskuslik masseerimine väsinud lihaseid?

31.01.2012 10:53

Ultraheli hävitab spermatosoide

Närvipõletike raviks mõeldud ultraheliseadmed vähendavad spermatosoidide hulka, näitas ajakirjas Reproductive Biology and Endocrinology ilmunud uurimus.

30.01.2012 14:36

Miks poisid hiljem rääkima hakkavad? (2)

Emaüsas kõrget testosteroonitaset kogenud poiste keeleline areng on kuni kolm korda aeglasem, näitas ajakirjas Journal of Child Psychology and Psychiatry ilmunud uurimus.

27.01.2012 12:49

Milleks on hea valguvaba dieet?

Tavaliselt soovitavad kirurgid enne operatsiooni paastuda. Lõikusele eelnenud paast võib kaitsta elundeid ka operatsioonijärgsete tüsistuste eest, näitas värske uuring.

26.01.2012 12:40

Londoni olümpia dopingulabor tuleb kõigi aegade võimsaim

Olümpiamängude ajaloo kõige kõrgtehnoloogilisem dopingukontrolli labor välistab eksimisvõimalused.

25.01.2012 10:25

Loote tüvirakud parandavad nägemist

Kliiniliste katsete esmatulemused on paljulubavad – kollatähni kärbumise all kannatajate nägemine hakkas taastuma.

22.01.2012 17:30

Aju ohjab allergiat

Kehavälise kogemuse loomine eksitab immuunsüsteemi.

19.01.2012 11:15

Nutitablett jälgib patsienti seestpoolt

Sügisel Suurbritannias müügile jõudvad nutitabletid on varustatud anduritega, mis edastavad allaneelamisel sellekohast infot.

18.01.2012 09:35

Google ennustab gripilaineid

Gripiga seotud otsingusõnu analüüsiv Google’i töövahend suudab haiglaid hoiatada gripipatsientide tulva eest tõhusamalt kui tavapärane haigusstatistika, näitas värske uuring.

16.01.2012 14:03

Teadlased lõid maailma väikseima kõrva (1)

Kõige tundlikum seniloodud kuulmisseade on kõigest 60-nanomeetrise läbimõõduga kullatera.

13.01.2012 11:27

Hormoon asendab treeningut (3)

Kehalise koormuse ajal tekkiv hormoon võib aidata ülekaalulisi inimesi.

11.01.2012 12:57

Logisev bioloogiline kell kahjustab aju (1)

Segi löödud biorütmid põhjustavad varast surma.

09.01.2012 17:49

Tavatud maitsed eksitavad immuunsüsteemi (1)

Immuunsus on treenitav.

06.01.2012 12:20

Elekter ergutab masenduses aju (1)

Aju süvastimuleerimine leevendab depressiooni.

Adeen Flinker/UC 02.02.2012 15:09

Kuidas mõtteid pealt kuulata? (1)

Teadlased demonstreerisid meetodit, mis võimaldab mõtteid lugeda.

01.02.2012 13:26

Mehed ja naised langevad sõltuvusse eri moel

Sugu mängib narkomaania kujunemisel olulist rolli.

30.01.2012 15:13

Miks selg sügeleb?

Kratsimismõnu sõltub sellest, kust kratsida.

27.01.2012 13:18

Naise menopausi ajastavad geenid dirigeerivad ka vananemist

Rahvusvaheline uuring leidis genoomis 13 uut piirkonda, mis reguleerivad naise menopausi algusaega. Samadel geenidel on oluline roll ka vananemise ja organismi immuunsuse regulatsioonis.

26.01.2012 16:59

Juhtmevaba seade juhib aju

Ameerika idufirma loodud seade võimaldab juhtmevabalt manipuleerida laboriloomade ajurakkudega.

26.01.2012 11:26

Suurbritannia valmistub munarakkude geeniteraapia seadustamiseks (2)

Rakkudega manipuleerimine aitab vältida pärilikke haigusi.

23.01.2012 13:57

Ülinakkava linnugripi uurijad võtsid kaheks kuuks aja maha

Gripiviiruse H5N1 ülinakkava vormi loonud Hollandi ja USA teadlased katkestavad eksperimendid.

19.01.2012 13:44

Mis määrab kõrge vanuse vaimuerksuse? (1)

Pärilikud tegurid mõjutavad elu jooksul intelligentsusega toimuvaid muutusi.

18.01.2012 11:01

Teismeliste aju on aldis masendusele ja mõnule

Miks jäävad sõltuvused teismelistele kergemini külge?

17.01.2012 11:47

Tõuaretus keerab koera kasuka kihva

Sama geen põhjustab nahahaigust nii inimestel kui koertel.

16.01.2012 13:42

Rasvalembus on geenides

Inimese keele maitsepungad teevad kindlaks toidu rasvasisalduse.

11.01.2012 15:14

Kas eluiga saab ette ennustada?

Linnupoegade telomeerid näitavad elu pikkust.

10.01.2012 10:09

Vaim hakkab nüristuma juba keskeas

Aju võib hakata manduma juba 45-aastaselt, näitas värske uuring.

08.01.2012 19:01

Miks sõid Teise maailmasõja sõjalendurid palju mustikaid? (1)

Ammuste tähelepanekute kohaselt parandab mustikas hämaras nägemist. Nüüdseks on see väide ka teaduslikult põhjendatud ning teadlased üle maailma uurivad ravimtaimi aktiivselt, et nende rahvameditsiinist tuntud toimeid kas tõestada või ümber lükata.