23.03.2010 14:20
Autism jääb sageli diagnoosimata
Viimase paarikümne aasta jooksul on autismi diagnoosiga
laste arv plahvatuslikult kasvanud.
Selle trendi seletamiseks on välja pakutud mitmeid
võimalusi, näiteks keskkonna ja vaktsiinide mõju. Väga suur osa autismijuhtude
näilisest sagenemisest tuleb aga ilmselt kirjutada vanemate ja arstide suurema
teadlikkuse ja paremate diagnoosimisvõimaluste arvele.
Sellele vaatamata usutakse, et paljud autistlike kalduvustega
lapsed jäävad diagnoosimata ega saa seetõttu tähelepanu, mis võiks aidata neil
paremini hakkama saada, kirjutas Physorg.
Teadlased usuvad, et autistlike häirete all kannatab
vähemalt üks laps sajast. Selle arvestuse alla kuuluvad kõik autistlike häirete
spektrisse kuuluvad häired, mille hulka loetakse ka Aspergeri sündroomi.
Aspergeri sündroomiga lapsed pole vaimselt alaarenenud, kuid neil on raskusi
normaalse suhtlemisega.
Väga paljudel autismi diagnoosita lastel ilmnevad tunnused,
mis on omased autistidele. Samas ei pälvi nad tähelepanu ja toetust, mida
haridusasutused neile andma peaksid, kirjutavad teadlased ajakirjas Journal of
Child Psychology and Psychiatry avaldatud artiklis.
Uurimuse esimene autor Ginny Russell Exeteri ülikoolist
usub, et autismi paremaks diagnoosimiseks peaks tegema senisest suuremaid
jõupingutusi, sest vaid diagnoos avab neile lastele võimalused, mida nad
vajaksid. Autismi diagnoosimisel on probleeme ilmselt veelgi, sest näiteks
poisid saavad diagnoosi märksa kergemini kui tüdrukud, isegi kui neil on
samasugused sümptomid.