Biokeemik: tehis- ja loomulikku hormooni on raske eristada

Tartu Ülikooli biokeemia professor Juhan Sedmani sõnul on Andrus Veerpalu lubatust suurema kasvuhormooni näidu puhul raske, kuid mitte päris võimatu eristada tehishormooni organismi enese toodetust.

Sedman üritas ERRi uudisteportaalile probleemi selgitada piltliku näite abil lapse sünnipäevapeost, kus on õhupalle nii koha peal kui ka külaliste poolt kaasa toodud palle.

Kaasavõetud õhupallid tähistavad professori selgitusel organismi enda toodetud hormooni ning koha peal olnud tehislikku.

"Need kaasavõetud pallid on natuke kauem täis puhutud, nad on kortsus. Te olete veendunud, et kortsus õhupallid on tekkinud nendest, mis on kauem tee peal olnud. Kohapealsed on täis ja ilusad. Aga peab olema väga hea vahend, et seda kõike eristada," sõnas ta.

Professori sõnul pole kaugeltki selge see, kas väga keeruline test seda kõike tuvastada suudab. "Meil oli endal nädal tagasi küllalt analoogiline tulemus, kui test, mis peaks töötama, tegelikult ei toiminud."

Veerpalu meeskonna väidetu, et füüsiline koormus suurendab hormooni tootmist organismis, on Sedmani sõnul õige ning see on iga inimeses füsioloogias kinni.

"Selle kohta on olemas teaduslikud artiklid, mis väidavad, et selle tase kõigub. Teadusartiklid aga väidavad, et objektiivse tulemuse saamiseks tuleks testida hommikul, kus eelnevat füüsilist koormust ei ole olnud," selgitas ta.

"See on üks moment, mis Veerpalu tiimi kasuks räägib. Proov võeti pärast rasket treeningut, kus nähtavasti tase organismis on tõusnud," lisas ta.

Professori sõnul tõuseb hormooni tase ka stressiseisundiga. Samas võib mõju avaldada ka toidulisandite söömine, kuid kindlalt ta seda siiski väita tänasel päeval ei julge.

Professori sõnul tekivad kasvuhormooniga ka lisaproduktid ja neid on alati rohkem siis, kui tegemist on inimese enda sünteesitud hormooniga.

Sünteetiline ja ka organismi poolt toodetud esialgu toodetud hormoon peaks Sedmani selgitusel olema molekulmassiga 22 000.

"Aga inimese sünteesitud hormoonil tekivad veel lisaks 20 000 molekulmassiga vormid. Kui süstite võõrast, siis alguses on seda 22 000 molekulmassiga asja oluliselt rohkem," selgitas professor eristamisvõimalust.

"Aga tiimil on õigus, et see test on väga uus. Kui hästi on läbi katsetatud, ei julge öelda. Seal on eksimisvõimalus," rääkis Sedman.

• Tweet