Depressioon on Alzheimeri riskifaktoriks

Alzheimeri tõbe või selle eelvorme põdevatel patsientidel on sageli depressioon. Siiani pole aga selge olnud, kas depressioon on haiguse üheks sümptomiks või hoopis tekkepõhjuseks.

Alzheimeri ja depressiooni vahelise seose uurimiseks jälgisid USA Rushi ülikooli teadlased depressiooni sümptomeid inimestel, kellel Alzheimer välja kujunes. Artikkel avaldati ajakirjas Neurology, kirjutas Science Daily.

"Meie uurimus viitab, et depressioon võib tõepoolest olla Alzheimeri tekke riskifaktoriks,“ ütles uurimuse esimene autor Robert Wilson. „Kui depressioon oleks haiguse varajaseks sümptomiks, peaksime haiguse süvenedes nägema ka depressiooni edasiarenemist. Leidsime aga, et depressiooni osas toimus haiguse arenedes väga vähe muutusi. Seega ei tohiks depressiooni pidada Alzheimeri tõvega paratamatult kaasnevaks. Kui Alzheimerit põdeval patsiendil on depressioon, tuleks seda ravida.“

Uurimise alla võeti Chicago tervise- ja vananemisprojektis osalevad inimesed. Selle pikaajalise projekti eesmärgiks on määrata kindlaks Alzheimeri riskifaktorid Chicago lõunaosas elavate vanemate inimeste hulgas. Iga kolme aasta tagant pidid kõik uuringus osalejad andma teada oma depressioonisümptomitest ning käima Alzheimeri uuringutel.

Käesoleva uurimuse analüüsides keskenduti 357 inimesele, kellel projekti käigus kujunes välja Alzheimeri tõbi. Leiti, et depressioonisümptomite suurenemine haiguse väljakujunemise käigus on vaevu märgatav – keskmiselt lisandus 0,04 sümptomit aasta kohta kuue kuni seitsme aasta jooksul enne haiguse diagnoosimist ning kahe kuni kolme aasta jooksul peale diagnoosi.

Kuna dementsus võib halvendada enese kohta antavate hinnangute täpsust, paluti osade uurimuses osalenud inimeste pereliikmetel ja sõpradel samuti anda ülevaade uuringus osalenud inimese depressiivsetest sümptomitest. Nii jõuti aga sama tulemuseni – Alzheimeri tõve arenedes depressioonisümptomid ei süvene. Tulemused olid samad kõikides demograafilistes rühmades. Depressioonisümptomite arengut Alzheimerisse haigestunutel ei mõjutanud sugu, vanus ega haridustase.

"See kohutav haigus röövib inimestelt eneseteadvuse ja tegutsemisvõime, kuid ei muuda neid depressiivseteks,“ ütles Wilson. „Alzheimer võib pigem häirida negatiivsete emotsioonid teket, nagu see haigus häirib ka paljusid muid vaimseid tegevusi.“

• Tweet