Depressioon on tervisele sama ohtlik kui suitsetamine

Norra Bergeni ülikooli ja Londoni King’s College’i teadlased leidsid, et depressioon on sama tõsine surma põhjustaja kui suitsetamine.

Kasutades 60 000 inimese küsitlusandmeid ja sellele vastavat suremuse andmebaasi avastasid teadlased, et depressioonis olemine suurendas inimeste suremise tõenäosust sama palju kui tunduvalt tõsisemaks riskifaktoriks peetav suitsetamine, kirjutas Physorg.

Uurimuse üks autoritest Robert Stewart selgitas: „Erinevalt suitsetamisest ei tea me täpselt, kuidas depressioon surma põhjustab, kuid see ei tähenda, et avastatud seost võiks eirata. Seos jäi alles ka pärast paljude teiste faktorite arvesse võtmist.“

Uurimuses näidati ka, et kuigi depressioon suurendab suremise tõenäosust, siis depressiooni ja ärevushäire kombinatsiooni põdevatel patsientidel on vaid depressiooni all kannatajatest väiksem tõenäosus surra. Stewarti seletuse kohaselt võib ärevus mingil tasemel inimesele isegi kasulik olla.

„Tundub, et siinkohal on tegemist kahe riskigrupiga,“ ütles ta. „Väga kõrge ärevustasemega inimesed võivad olla haavatavamad stressi tõttu, näiteks kahjustab stress südameveresoonkonda. Teisalt aga kipuvad ärevustestides väga madalaid tulemusi saavad inimesed pigem eitama igasuguseid haigussümptomeid ning harvemini ka psühholoogilist abi otsima, samuti võivad nad võtta suuremaid riske. See seletaks suuremat suremust.“

Teadlased arvavad, et just erinev käitumine abi otsimisel võibki põhjustada suremuse ja ärevuse vahelise seose, kus depressioon on riskifaktoriks. Depressioonis inimesed ei pruugi abi otsida või ei oska abi ära kasutada, samas kui vastupidine võib kehtida ärevushäiretega inimeste puhul.

Stewart lisas: „Mind ei üllataks, kui arstid ei uuriks kuigi põhjalikult depressioonis inimeste füüsilisi haigussümptomeid, kirjutades need kõik depressiooni arvele. Samas võidakse põhjalikumalt uurida ärevaid inimesi, kuna nii loodetakse neid rahustada. Need on vaid oletused, kuid sobivad hästi meie andmetega.“

Teadlased rõhutavad, et nende tulemusi tuleks vaadelda koos teiste uurimustega, mis on näidanud vaimsete häirete, sealhulgas ka depressiooni, seost erinevate terviseprobleemidega. Stewarti ettepanekuks on nihutada tulevikus depressiooni ja ärevushäire ravi fookus vaimselt poolelt rohkem füüsilisele poolele: „Minevikus või käesoleval hetkel vaimseid häireid põdevate patsientide füüsilisele tervisele peaks pöörama praegusest palju rohkem tähelepanu.“