Eesti on Euroopa tipus... raskesti ravitava tuberkuloosi osas

Ravile raskesti alluva tuberkuloosi osas on Eesti Euroopa tippriik - iga viienda siin avastatud tuberkuloosijuhu puhul on tegu raskesti ravimitele alluva haigustekitajaga, mis tähendab haigele vähemalt kaheaastast piinarikast raviperioodi.

Eesti kannul on selle näitaja poolest Leedu ja Läti.

81 riigi olukorda vaatlev Maailma tervishoiuorganisatsiooni (WHO) värske raport ravimitele allumatu tuberkuloosi olukorrast märgib, et raskesti ravile alluva tuberkuloosi esinemissagedus suureneb kogu maailmas.

Maailmas haigestub igal aastal tuberkuloosi 9 miljonit inimest, viiel protsendil juhtudest on haigustekitaja resistentne tuberkuloosiravis kasutatavatele esimese rea antibiootikumidele isoniasiidile ja rifampitsiinile. Selliste haigete tuberkuloosiravi ei kesta mitte kuus kuud, vaid vähemalt kaks aastat ning haige paranemislootused on märgatavalt viletsamad.

Eesti on WHO tuberkuloosiraportites olnud kriisipiirkonnana kirjas viimased kümme aastat. Nüüd märgib raport, et aastail 2002-2006 oli kõigis Balti riikides märgatav tuberkuloosi haigestumise langustrend, raskesti ravitava tuberkuloosi puhul püsivad näitajad stabiilsetena.

Samas tunnustab raport Eestit ja Lätit, kus viimasel kümnel aastal on tuberkuloositõrje abinõud ning haiglates kasutusele võetud kiiremad diagnoosimeetodid andnud selgeid tulemusi. Oma osa on olnud ka majanduskasvus ning investeeringutes tervisesse, mis on aidanud kaasa tuberkuloosi taandumisele.

Langus pööras tõusuks

Kuid Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku tuberkuloosiosakonna juhataja Manfred Danilovitši sõnul katkes raportis kajastuv positiivne langustrend mullu ootamatult. Hetkel veel avaldamata andmetel kasvas mullu Eestis, nagu ka mujal Ida-Euroopas, tuberkuloosijuhtude arv taas.

Eestis tekitab probleeme niinimetatud Pekingi-tüüpi (Beijing genotype) ravimresistentne tuberkuloos, mis on saanud nime seetõttu, et sellist tüüpi haigustüvi tehti kindlaks Hiinas ja on sealt edasi levinud teistesse riikidesse. „Ilmselt Venemaa vanglatest on see haigusetekitaja jõudnud juba aastaid tagasi siia,” ütles Danilovitš.

Lisaks raskesti ravile alluvale tuberkuloosile eristatakse veel üliraskesti ravitavat vormi XDR, kus lisaks esimese rea antibiootikumidele ei suuda haigustekitajaga toime tulla ka vähemalt kaks teise rea antibiootikumi.

See jätab arstidele raviks väga vähe võimalusi, muudab raviprotsessi väga pikaks ning paranemislootused on veelgi viletsamad. Eestis on kõigist raskesti ravile alluvatest tuberkuloosijuhtudest peaaegu iga neljas selline, kus haigustekitaja on XDR – nimetatud juhtudel on arstide käsutuses väga vähe toimivaid ravimeid.

Tuberkuloositekitajat kannab oma organismis pea pool elanikkonnast, haigestub elu jooksul vaid 5-10 protsenti. Haigus pääseb mõjule, kui organismi immuunsus on langenud. Ennast tasuks kontrollida, kui pikk köha ei lähe üle, kaal langeb ja enam ei jaksa midagi teha. Tuberkuloosikontrollile saab tulla ilma saatekirjata, raviteenus on tasuta ka neile, kellel puudub ravikindlustus.

HIV-positiivsete hulgas levib kulutulena

Haiguse leviku kohta käiva müüdi, et selle võib poest ka õunaletist endale kaasa tuua, lükkab Danilovitš ümber. „Tuberkuloos on piisknakkus, vaja on otsest kontakti haigega  kinnises, halvasti ventileeritud  ruumis.”

Eestis selle kümnendi algul puhkenud HIV-epideemia tagajärjed on haigestujate seas selgelt näha. Kui 2002. aastal oli Eestis vaid kaks HIV-positiivset tuberkuloosihaiget, siis möödunud aastal oli neid juba 48.

„HIV-positiivsete, eriti narkomaanide kogukonnas võib lahtine tuberkuloos levida  nagu kulutuli,” ütles Danilovitš. „HIVi nakatumisest haigestumiseni läheb 7-8 aastat, seega on lähiaastad tuberkuloosi osas Eestis riskiaastad.”

Tuberkuloosi leidub kõigis ühiskonnakihtides. Kui seda peetakse asotsiaalide haiguseks, siis Danilovitši sõnul haigestuvad samamoodi ka valgekraed. „Stress on tuberkuloosi riskitegur. Kui inimesel pole olnud aastaid aega puhata, siis tema vastupanuvõime langeb.”

• Tweet