10.09.2010 18:10

Eestlased on D-vitamiini puuduses

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (9)
Samal teemal (4)

Isegi suvehooaja lõpus on kolmandikul eestlastest organismis D-vitamiini tase alla vajaliku normi.

Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, mil D-vitamiini tase on normist madalam 73 protsendil inimestest ning vitamiinipuuduse käes kannatab 8 protsenti, selgub Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst.

Tartu Ülikooli sisekliinikus läbi viidud uuringus osales ligi 400 tervet 25-70-aastast inimest üle Eesti.

“Nii laialdane D-vitamiinipuudus on üllatav, sest põhjapoolsetes naabermaades on olukord hetkel parem,” ütles Kull.

Juba aastaid on Soomes, Rootsis, Norras ja ka USAs müügil D-vitamiiniga rikastatud piimatooted, mis osaliselt kompenseerivad talvehooajal vähese päikesevalguse tõttu tekkivat vitamiinipuudust.

Ükski Baltimaa praegu toiduaineid D-vitamiiniga ei rikasta. Apteekides on saada küll D-vitamiin toidulisanditena, kuid D-vitamiini sisaldavaid preparaate uuringus osalejatest praktiliselt keegi ei tarbinud.

 D-vitamiini on võimalik saada veel ka kalast, kuid sedagi söövad eestlased vähe.

 Kaheksa kuud päikeseta

Põhiliselt tekib D-vitamiin inimese nahas päikese toimel. Sageli väidetakse, et   päevitamine pole D-vitamiini seisukohast vajalik, sest piisava päevase D-vitamiinikoguse saamiseks piisab, kui päevas veerand tundi katmata näo ja kätega õues viibida.

“Neljal suvekuul aastas sellest tõesti piisab, kuid Tartu Ülikooli füüsikute poolt tehtud UV-kiirguse mõõtmiste alusel on oktoobrist kuni mai alguseni päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki.” ütles Kull.

Seega peab suviti lisaks igapäevase vajaduse katmisele toimuma ka nn. „talvevarude“ täiendamine. See lisab D-vitamiini varusid mitmeks kuuks. Samas hilissügiseks on ka need varud ammendunud ja talvel vajame kindlasti D-vitamiini lisaallikat.

“Seis on parem nendel eestlastel, kes on pimedal ajal mõnel soojal maal käinud. Uuringu andmetel oli sellistel eestlastel ka talvel piisavalt D-vitamiini. See võimalus on kahjuks vaid vähestel,” ütles Kull.

D-vitamiini puudus on riskitegur

D-vitamiin on ülioluline luustiku tervise seisukohalt. Viimastel aastatel on üle maailma ilmunud terve rida artikleid, milles on näidatud, et D-vitamiini tase organismis mängib olulist rolli veel mitmete teiste haiguste väljakujunemises. Ühtekokku reguleerib see vitamiin organismis vähemalt 200 geeni aktiivsust.

Nii on D-vitamiini puudust seostatud mitmesuguste vähkkasvajate kõrgema esinemissagedusega, aga ka südameveresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaigustega.

Sisekliiniku uuringust tuli veel välja, et oluliseks D-vitamiini riskigrupiks Eestis on ülekaalulised ning vanemad inimesed. Inimeste päevitamisharjumusi kõrvutades tuli välja, et nii tüsedamad kui eakamad inimesed lasevad enda kehale tavaliselt vähem päikest.

„See kindlasti ei tähenda, et eestlased peaksid kogu suvise vaba aja päikese käes lebama, sest on kindel seos liigse UV-kiirguse ja nahavähi riski vahel. Teadaolevalt on aga mõõduka ja kaitstud päevitamisega seostuvad terviseriskid oluliselt väiksemad kui sellest saadav kasu. Seda on näidatud mitmetes varasemates uuringutes üle maailma,“ nentis Kull.

Mart Kulli doktoritööd saab lugeda siit.

10.09.2010 23:53

Lihtne soovitus, tarbige talvel D-vitamiini. Samas pole artiklis välja toodud, kuidas solaarium inimesele mõjub. Kas see annab ka D-vitamiini?

Lisa kommentaar
11.09.2010 17:07
Margus Kangur

Kui liialt D-vitamiini annustada, siis viib see midagi muud kerest välja, nagu viib liigne C-vitamiini tarbimine kehast välja kaltsiumi. Lihtne valem, kuidas vältida seda, et sa pead pidevalt mõtlema, ega mu kehas midagi väheks ei jää, äkki peaks veel mõne tableti sööma, söögem igal päeval midagi erinevat. Ühel päeval liha, teisel päeval kalaliha, kolmandal päeval taimetoitu, igal hommikul mingi puder, ohtralt piima lastele ja inimene ongi terve.

Lisa kommentaar
11.09.2010 19:10
bstard

Huvitav kas selle uuringu tulemusel kasvatab Ravimiamet ka vitamiinitoodetes lubatud D-vitamiini kogust ? Praegu on lubatud ebareaalselt väikesed kogused, efektiivsed koguste müük on keelatud ja välismaalthangitud tooted konfiskeeritakse tollis.

Lisa kommentaar
11.09.2010 19:17
bstard

Margus, D-vitamiini puhul on ületarbimisest tingitud terviseprobleeme täheldatud ainult tööstuslike koguste puhul. Ilmselt kõige ületarbimisriski vabam vitamiin.

C-vitamiin parandab kaltsiumi imendumist. Ilmselt oled millestki valesti aru saanud. Liigne C-vitamiin on ka äärmiselt kahtlane mõiste - terve sünteesirajaga liigid sünteesivad päevas kümneid gramme C-vitamiini. Inimesel on sünteesirada vigane.

Lisa kommentaar
12.09.2010 20:12
mats

no andke neile ometi d-vitamiini juua

Lisa kommentaar
13.09.2010 11:46
Katrin

Paraku on tõepoolest Eestis selline olukord, kus toidulisandites on D-vitamiini maksimaalseks päevaannuseks 11,5 mikrogrammi. Nii Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus kui ka Taanis on müügil toidulisandid, kus D-vitamiini kogus on juba 38 mikrogrammi!!! Päris täpselt ei saagi aru, kas meid kaitstakse või karistatakse, aga tundub, et kui kogu maailm lähtub uuemate uuringute tulemustest ja teeb D-vitamiini kättesaadavuse elanikkonnale võimalikult lihtsaks, siis meil kasutusel olev RDA põhineb siiamaani 1984 aasta uuringule, mille metoodika on pälvinud palju kriitikat ning arvatakse, et uuritavatele manustati kordi suuremaid D-vitamiini annuseid kui uuringus raporteeriti. Financial Times´is ilmus suvel väga hea artikkel sel teemal.

Lisa kommentaar
14.09.2010 09:48

Täiesti nõus viimaste kommentaaridega. Maailmas on toimumas suured muutused eelkõige D vitamiini osatähtsuse mõistmises ja sellest lähtuvalt ka Päikese tunnustamist kui parimat D vitamiini allikat. Tugev meedia poolt tekitatud Päikese "demoniseerimine" viis olukorrani kus inimesed määrivad mitu kihti kaitsekreemi sõltumata laiuskraadist ja aastaajast, välistades sellega vähimagi D vitamiini saamise võimaluse. Kui maailmas räägitakse aina rohkem USA "D ekspertide" M.Holick ja W.Grant ilmunud töödest siis meil tihtipeale eelistatakse pigem viibida vaikselt ja turvaliselt möödunud sajandis. Mart Kulli töö on väärt tunnustamist nii Eesti kui Euroopa tasemel! See näitab Eesti teadlaste suutlikkust olla esireas maailmas toimuvate protsessidega ja pikemas perspektiivis aitab kaasa paljude tervisehädade ennetamisel. D vitamiinist saab lugeda veel http://www.sunlightresearchforum.eu/

Paraku on tõepoolest Eestis selline olukord, kus toidulisandites on D-vitamiini maksimaalseks päevaannuseks 11,5 mikrogrammi. Nii Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus kui ka Taanis on müügil toidulisandid, kus D-vitamiini kogus on juba 38 mikrogrammi!!! Päris täpselt ei saagi aru, kas meid kaitstakse või karistatakse, aga tundub, et kui kogu maailm lähtub uuemate uuringute tulemustest ja teeb D-vitamiini kättesaadavuse elanikkonnale võimalikult lihtsaks, siis meil kasutusel olev RDA põhineb siiamaani 1984 aasta uuringule, mille metoodika on pälvinud palju kriitikat ning arvatakse, et uuritavatele manustati kordi suuremaid D-vitamiini annuseid kui uuringus raporteeriti. Financial Times´is ilmus suvel väga hea artikkel sel teemal.

Lisa kommentaar
01.12.2010 17:33
Heimar Pehk

enamikes polüvitamiinides on D3 vitamiini päevaseks soovitavaks koguseks märgitud 5 mikrogrammi. nii et seda paistab tõepoolest vähevõitu.

Lisa kommentaar
16.07.2011 03:10
bstard

/Apteekides on saada küll D-vitamiin toidulisanditena, kuid D-vitamiini sisaldavaid preparaate uuringus osalejatest praktiliselt keegi ei tarbinud./

Ka D-vitamiini sisaldavaid preparaate kasutanud katsealused olid uuringus D-vitamiini defitsiidis - Ravimiamet lihtsalt on Eestis täielikult keelanud efektiivsed D-vitamiini annused. Ilmselt seepärast, et D-vitamiini puudus toidab hästi ravimifirmasid, luues hea turu laiale spektrile ravimitele vererõhuravimitest alustades ja parkinsonismi- ja vähiravimitega lõpetades.

Eesti apteegivitamiini asemel võite sama hästi ka kommi süüa, vahet pole.

Lisa kommentaar

 

makelessnoise/flickr 23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

C. Goosmann, D. Schad et al 22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.

21.03.2012 10:37

Kuidas tekkis depressioon?

Meie esivanematel võisid välja areneda depressiooni põhjustavad geneetilised variatsioonid, mis aitasid nakkustega edukamalt toime tulla.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

15.03.2012 12:42

Millal saab sõdurist maniakaalne tapamasin?

Ajutraumad võivad soodustada vägivaldset käitumist.

12.03.2012 11:14

Unerohud tõstavad surmariski

Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

Ove Maidla Postimees/Scanpix 16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

05.04.2012 13:57

Nanotehnoloogilise vähiravimi esimesed katsetused tõotavad edu

Sihtmärkravim lubab viia vähirakke tapva aine otse kasvajasse.

04.04.2012 14:01

Miks valuvaigisti enam valu ei vaigista?

Korduval kasutamisel ei pruugi valuvaigistitest enam abi olla.

26.03.2012 17:05

Kellele on gripp ohtlik?

Miks oli seagripp eluohtlik vaid üksikutele inimestele?

20.03.2012 11:51

Kõik imetajad suudavad loote arengu ajutiselt peatada

Rasedus võib kesta kauem kui 40 nädalat.

18.03.2012 18:27

Menopaus toob mäluhäireid

Üleminekueas naiste töömälu võib nõrgeneda, kinnitas ajakirjas Menopause ilmunud uurimus.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

12.03.2012 15:05

LSD aitab joomareid ravida

Kurikuulus sünteetiline hallutsinogeen LSD annab tavapäraste alkoholismiravis kasutatavate preparaatidega võrreldavaid tulemusi.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.