2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Eestlased on D-vitamiini puuduses
10.09.2010 18:10

Eestlased on D-vitamiini puuduses

Villu Päärt
Skype: villu.paart
villu.paart@ut.ee
Loe kommentaare (9)
Samal teemal (4)

Isegi suvehooaja lõpus on kolmandikul eestlastest organismis D-vitamiini tase alla vajaliku normi.

Eriti tõsine D-vitamiini puudus valitseb Eestis talvel, mil D-vitamiini tase on normist madalam 73 protsendil inimestest ning vitamiinipuuduse käes kannatab 8 protsenti, selgub Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritööst.

Tartu Ülikooli sisekliinikus läbi viidud uuringus osales ligi 400 tervet 25-70-aastast inimest üle Eesti.

“Nii laialdane D-vitamiinipuudus on üllatav, sest põhjapoolsetes naabermaades on olukord hetkel parem,” ütles Kull.

Juba aastaid on Soomes, Rootsis, Norras ja ka USAs müügil D-vitamiiniga rikastatud piimatooted, mis osaliselt kompenseerivad talvehooajal vähese päikesevalguse tõttu tekkivat vitamiinipuudust.

Ükski Baltimaa praegu toiduaineid D-vitamiiniga ei rikasta. Apteekides on saada küll D-vitamiin toidulisanditena, kuid D-vitamiini sisaldavaid preparaate uuringus osalejatest praktiliselt keegi ei tarbinud.

 D-vitamiini on võimalik saada veel ka kalast, kuid sedagi söövad eestlased vähe.

 Kaheksa kuud päikeseta

Põhiliselt tekib D-vitamiin inimese nahas päikese toimel. Sageli väidetakse, et   päevitamine pole D-vitamiini seisukohast vajalik, sest piisava päevase D-vitamiinikoguse saamiseks piisab, kui päevas veerand tundi katmata näo ja kätega õues viibida.

“Neljal suvekuul aastas sellest tõesti piisab, kuid Tartu Ülikooli füüsikute poolt tehtud UV-kiirguse mõõtmiste alusel on oktoobrist kuni mai alguseni päike Eestis nii väheintensiivne, et D-vitamiini selle toimel nahas ei teki.” ütles Kull.

Seega peab suviti lisaks igapäevase vajaduse katmisele toimuma ka nn. „talvevarude“ täiendamine. See lisab D-vitamiini varusid mitmeks kuuks. Samas hilissügiseks on ka need varud ammendunud ja talvel vajame kindlasti D-vitamiini lisaallikat.

“Seis on parem nendel eestlastel, kes on pimedal ajal mõnel soojal maal käinud. Uuringu andmetel oli sellistel eestlastel ka talvel piisavalt D-vitamiini. See võimalus on kahjuks vaid vähestel,” ütles Kull.

D-vitamiini puudus on riskitegur

D-vitamiin on ülioluline luustiku tervise seisukohalt. Viimastel aastatel on üle maailma ilmunud terve rida artikleid, milles on näidatud, et D-vitamiini tase organismis mängib olulist rolli veel mitmete teiste haiguste väljakujunemises. Ühtekokku reguleerib see vitamiin organismis vähemalt 200 geeni aktiivsust.

Nii on D-vitamiini puudust seostatud mitmesuguste vähkkasvajate kõrgema esinemissagedusega, aga ka südameveresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaigustega.

Sisekliiniku uuringust tuli veel välja, et oluliseks D-vitamiini riskigrupiks Eestis on ülekaalulised ning vanemad inimesed. Inimeste päevitamisharjumusi kõrvutades tuli välja, et nii tüsedamad kui eakamad inimesed lasevad enda kehale tavaliselt vähem päikest.

„See kindlasti ei tähenda, et eestlased peaksid kogu suvise vaba aja päikese käes lebama, sest on kindel seos liigse UV-kiirguse ja nahavähi riski vahel. Teadaolevalt on aga mõõduka ja kaitstud päevitamisega seostuvad terviseriskid oluliselt väiksemad kui sellest saadav kasu. Seda on näidatud mitmetes varasemates uuringutes üle maailma,“ nentis Kull.

Mart Kulli doktoritööd saab lugeda siit.

10.09.2010 23:53

Lihtne soovitus, tarbige talvel D-vitamiini. Samas pole artiklis välja toodud, kuidas solaarium inimesele mõjub. Kas see annab ka D-vitamiini?

Lisa kommentaar
11.09.2010 17:07
Margus Kangur

Kui liialt D-vitamiini annustada, siis viib see midagi muud kerest välja, nagu viib liigne C-vitamiini tarbimine kehast välja kaltsiumi. Lihtne valem, kuidas vältida seda, et sa pead pidevalt mõtlema, ega mu kehas midagi väheks ei jää, äkki peaks veel mõne tableti sööma, söögem igal päeval midagi erinevat. Ühel päeval liha, teisel päeval kalaliha, kolmandal päeval taimetoitu, igal hommikul mingi puder, ohtralt piima lastele ja inimene ongi terve.

Lisa kommentaar
11.09.2010 19:10
bstard

Huvitav kas selle uuringu tulemusel kasvatab Ravimiamet ka vitamiinitoodetes lubatud D-vitamiini kogust ? Praegu on lubatud ebareaalselt väikesed kogused, efektiivsed koguste müük on keelatud ja välismaalthangitud tooted konfiskeeritakse tollis.

Lisa kommentaar
11.09.2010 19:17
bstard

Margus, D-vitamiini puhul on ületarbimisest tingitud terviseprobleeme täheldatud ainult tööstuslike koguste puhul. Ilmselt kõige ületarbimisriski vabam vitamiin.

C-vitamiin parandab kaltsiumi imendumist. Ilmselt oled millestki valesti aru saanud. Liigne C-vitamiin on ka äärmiselt kahtlane mõiste - terve sünteesirajaga liigid sünteesivad päevas kümneid gramme C-vitamiini. Inimesel on sünteesirada vigane.

Lisa kommentaar
12.09.2010 20:12
mats

no andke neile ometi d-vitamiini juua

Lisa kommentaar
13.09.2010 11:46
Katrin

Paraku on tõepoolest Eestis selline olukord, kus toidulisandites on D-vitamiini maksimaalseks päevaannuseks 11,5 mikrogrammi. Nii Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus kui ka Taanis on müügil toidulisandid, kus D-vitamiini kogus on juba 38 mikrogrammi!!! Päris täpselt ei saagi aru, kas meid kaitstakse või karistatakse, aga tundub, et kui kogu maailm lähtub uuemate uuringute tulemustest ja teeb D-vitamiini kättesaadavuse elanikkonnale võimalikult lihtsaks, siis meil kasutusel olev RDA põhineb siiamaani 1984 aasta uuringule, mille metoodika on pälvinud palju kriitikat ning arvatakse, et uuritavatele manustati kordi suuremaid D-vitamiini annuseid kui uuringus raporteeriti. Financial Times´is ilmus suvel väga hea artikkel sel teemal.

Lisa kommentaar
14.09.2010 09:48

Täiesti nõus viimaste kommentaaridega. Maailmas on toimumas suured muutused eelkõige D vitamiini osatähtsuse mõistmises ja sellest lähtuvalt ka Päikese tunnustamist kui parimat D vitamiini allikat. Tugev meedia poolt tekitatud Päikese "demoniseerimine" viis olukorrani kus inimesed määrivad mitu kihti kaitsekreemi sõltumata laiuskraadist ja aastaajast, välistades sellega vähimagi D vitamiini saamise võimaluse. Kui maailmas räägitakse aina rohkem USA "D ekspertide" M.Holick ja W.Grant ilmunud töödest siis meil tihtipeale eelistatakse pigem viibida vaikselt ja turvaliselt möödunud sajandis. Mart Kulli töö on väärt tunnustamist nii Eesti kui Euroopa tasemel! See näitab Eesti teadlaste suutlikkust olla esireas maailmas toimuvate protsessidega ja pikemas perspektiivis aitab kaasa paljude tervisehädade ennetamisel. D vitamiinist saab lugeda veel http://www.sunlightresearchforum.eu/

Paraku on tõepoolest Eestis selline olukord, kus toidulisandites on D-vitamiini maksimaalseks päevaannuseks 11,5 mikrogrammi. Nii Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus kui ka Taanis on müügil toidulisandid, kus D-vitamiini kogus on juba 38 mikrogrammi!!! Päris täpselt ei saagi aru, kas meid kaitstakse või karistatakse, aga tundub, et kui kogu maailm lähtub uuemate uuringute tulemustest ja teeb D-vitamiini kättesaadavuse elanikkonnale võimalikult lihtsaks, siis meil kasutusel olev RDA põhineb siiamaani 1984 aasta uuringule, mille metoodika on pälvinud palju kriitikat ning arvatakse, et uuritavatele manustati kordi suuremaid D-vitamiini annuseid kui uuringus raporteeriti. Financial Times´is ilmus suvel väga hea artikkel sel teemal.

Lisa kommentaar
01.12.2010 17:33
Heimar Pehk

enamikes polüvitamiinides on D3 vitamiini päevaseks soovitavaks koguseks märgitud 5 mikrogrammi. nii et seda paistab tõepoolest vähevõitu.

Lisa kommentaar
16.07.2011 03:10
bstard

/Apteekides on saada küll D-vitamiin toidulisanditena, kuid D-vitamiini sisaldavaid preparaate uuringus osalejatest praktiliselt keegi ei tarbinud./

Ka D-vitamiini sisaldavaid preparaate kasutanud katsealused olid uuringus D-vitamiini defitsiidis - Ravimiamet lihtsalt on Eestis täielikult keelanud efektiivsed D-vitamiini annused. Ilmselt seepärast, et D-vitamiini puudus toidab hästi ravimifirmasid, luues hea turu laiale spektrile ravimitele vererõhuravimitest alustades ja parkinsonismi- ja vähiravimitega lõpetades.

Eesti apteegivitamiini asemel võite sama hästi ka kommi süüa, vahet pole.

Lisa kommentaar

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus