15.11.2009 15:41

Elektriväli hävitab kasvajarakud

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (0)
Kõige ohtlikumaks ajukasvaja vormiks peetakse multiformset glioblastoomi, mis on kiiresti kasvav, keeruline ravida ja lõppeb peaaegu alati surmaga. Isegi põhjaliku ravi korral surevad selle diagnoosiga patsiendid keskmiselt vähem kui kahe aasta jooksul. Teadlased püüavad aga välja töötada uusi meetodeid selle ajukasvajavormi raviks ning üks ettevõte on eesmärgile päris lähedale jõudnud.

NovoCure, väike ettevõte, mis asutati Iisraelis aastal 2000, on välja töötanud seadme, mis kasutab kasvajarakkude arenemise takistamiseks elektrivälja. Esialgsed katsed on paljulubavad. Kümnest kohe diagnoosi saamise järel seadet keemiaraviga paralleelselt kasutama hakanud patsiendist on neli aastat hiljem elus seitse, neist viiel pole täheldatud mingeid märke kasvaja edasisest levikust, kirjutas Technology Review.

NovoCure’i seade koosneb isoleeritud elektroodide paarist, mis on paigutatud patsiendi kehale kasvaja lähedusse ning ühendatud kolmekilose akuga, mida patsient peab kõikjal kaasas kandma. Elektroodid emiteerivad madala intensiivsusega elektrivälju, mis kiiresti muutuvad, tekitades voolu, mis ei mõjuta ühtegi muud kude peale jagunevate rakkude.

Hetk enne tütarrakkudeks jagunemist moodustab rakk liivakellakujulise vormi, mis on elektrile eriti tundlik. Vool kontsentreeritakse raku kitsenenud keskkohale ja raku jagunemise hetkel hävitatakse rakumembraan, mille tulemusena rakud hukkuvad.

Varajased katsetulemused olid paljulubavad. Alguses katsetati seadet ajutiselt lootusetult haigete patsientide peal, kellel muud ravimeetodid enam mõju ei avaldanud, seejärel aga vastselt diagnoosi saanud patsientidel. Viimase katse tulemused on nii head, et ettevõte värbas katse järgmisse, kaks aastat kestvasse staadiumi juba 283 hiljuti glioblastoomi diagnoosi saanud patsienti USA-st ja Euroopast. Kui ka see katse osutub edukaks, võib ettevõte seadet turustama hakata.

Hiljuti viidi pilootuuring läbi ka kopsuvähki põdevate patsientide peal ning leiti, et elektrivälja kombineerimine traditsioonilise keemiaraviga aeglustas haiguse kulgu ja suurendas ellujäämise tõenäosust ka hilises staadiumis haigetel.

Keemiaravi ja uue seadme poolt tekitatud elektriväli võitlevad kasvajarakkude arengu vastu ka eraldiseisvalt, kuid kokku pandult annavad need meetodid veel palju parema efekti – elektriväli muudab rakud keemiaravile vastuvõtlikumaks, suurendamata samas kõrvalmõjusid ja mürgisust.

"Peaaegu kõik kasutuselolevad keemiaravid on mõeldud spetsiaalsete kasvajavormide vastu. Kiiritusravi mõjub aga küll kõigi kasvajavormide vastu, kuid samas hävitab ka keha enda kudesid,“ ütles NovoCure’i asutaja ja juht Yoram Palti. „Tahtsin leida meetodit, mis oleks tõhus pea kõigi kasvajavormide vastu, kuid ilma kiirituse negatiivsete omadusteta. Elektriväli tundub olevat vastuseks – laboris mõjus see kõigi kasvajavormide rakkude vastu, mida me uurisime.“

Glioblastoomi vastu võideldakse praegu keemiaravi ja kiiritusega. Umbes nelja nädala pärast lõpetatakse kiiritamine ja jätkatakse keemiaraviga. Glioblastoom on aga nii surmav seetõttu, et kasvajarakud levivad kõikjal ajus ammu enne kasvaja avastamist. NovoCure’i meetod võimaldab üles otsida ka sügaval aju sisemuses paiknevad kasvajarakud, kuna elektriväli ulatub ka sinna, kuhu aju magnetresonantsuuringuga ei pääse.

"See on täiesti uus lähenemine,“ ütles Harvardi meditsiinikooli teadlane David Cohen. „Tavaliselt mõjutab elektriväli läbi naha lihaseid ja närve, kuid selles seadmes tekitatav elektriväli muutub nii kiiresti, et see ei saa lihaseid ja närve kahjustada. Elektrivälja tajuvad vaid jagunevad rakud.“ Cohen on uue meetodi taga olevat biofüüsikat põhjalikult uurinud ja märgib, et süsteemi töö füüsikaline seletus on veenev. „See ei ole juhuslik tulemus – see on hoolikalt planeeritud ja täpselt väljatöötatud meetod.“

Hetkel on NovoCure’i seadme suurimaks miinuseks ilmselt raske aku, mida patsiendid peavad kõikjal kaasas kandma. Et meetod mõjuks, peavad patsiendid akut kaasas kandma kuni kasvaja kadumiseni, mis võtab aega umbes aasta. Üks patsient, kelle kasvaja areng on peatunud, kuid kasvaja siiski kadunud ei ole, on seadet vahetpidamata kasutanud juba kolm aastat.

Ettevõtte esindajate sõnul on aga praegu tegemist siiski pigem seadme prototüübi kui lõppdisainiga. Kõigepealt on vaja tõestada, et see suurendab patsientide ellujäämise tõenäosust. Seejärel saab teha muudatusi, mis seadme kasutamise mugavamaks teeksid.

NovoCure’i lootused on kõrgel. Kuna elektriväli mõjub vähemasti laboris kõigi kasvajavormide rakkudele, tahab ettevõte katsetada seda nii paljude kasvajavormide peal kui võimalik. Kuigi häid tulemusi on saadud ka rinnavähi pilootkatsest, keskendutakse esimeses järjekorras siiski kõige suurema suremuse põhjustanud vähivormidele. Seetõttu ongi esimesena ette võetud glioblastoomid ja kopsuvähk. Aastate jooksul loodetakse aga tõhus ravimeetod välja töötada kõigi kasvajavormide vastu.

Millised on praegu kasutatavad Glioblastoomi ravimeetodid? Vastab Tartu Ülikooli emeriitprofessor akadeemik Ain-Elmar Kaasik.

Glioblastoma multiforme (Astrocytoma grade IV) elulemus pikeneb seniste ravimeetodite kasutamisega nii vähe, et mõned neurokirurgid püüavad neid haigeid mitte opereerida. Seda eriti juhtudel, kus kasvaja infiltreerub suuraju olulistesse piirkondadesse, mistõttu tuumorikoe vähegi radikaalsem eemaldamine suurendab juba haiguse poolt esile kutsutud funktsioonihäiret, nt motoorika- ja/või kõnedefekti või kutsub selle esile.

Samas on kirurgiline ravi ainus moodus, mis võimaldab paljudel juhtudel kiirelt leevendada koljusisese rõhu tõusust tingitud vaevusi, tagades haigele vähemalt ajutiselt parema elukvaliteedi. Üksikud head kaugtulemused olenevad glioomi soodsast lokalisatsioonist ja piiratud ulatusest. Näiteks võib paremakäelisel inimesel resetseerida koos tuumorikoega kogu suuraju  parema poolkera otsmikusagara, ilma et see tekitaks olulist defekti. Adjuvantravi (kiiritus- ja kemoteraapia) parandab statistiliselt pisut elulemust, kuid sageli liiga vähe, et kaaluda üles nende ravimeetodite poolt esile kutsutud kõrvanähte, mis võivad oluliselt halvendada elada jäänud kuude elukvaliteeti. Selleks on otsingud pahaloomuliselt kulgevate glioomide raviks igati õigustatud. Siiski on NovoCure'i tulemused esialgsed ja praegu jääb üle oodata alustatud "multicenter study" 283 patsienti hõlmava uuringu tulemusi.
18.11.2009 00:48
Priit

Väga huvitav, aga üks asi jääb artiklis segaseks. On väidetud, et antud meetodil tekitatud elektriväli mõjutab vaid jagunevaid rakke ja seega ei kahjusta lihas-, närvi- ega muud kudet ning toimib vaid jagunevatele vähirakkudele. Kuid ka tervetes rakkudes toimub ju pidevalt jagunemine. Kuidas siis täpsemalt on suudetud välitida elektrivälja mõju avaldumine tervetele jagunevatele rakkudele?

Lisa kommentaar
18.11.2009 00:49
Siim Sepp

Neuronid minu teada ei jagunegi, nii et see pole probleem. Samas plaanitakse seda meetodit kasutada ka muude vähivormide ravimisel. Tõenäoliselt mõjubki see ravi ka tervetele rakkudele halvasti, kuid selge on see, et vähirakud jagunevad palju kiiremini ja on seega haavatavamad. Samas oleks tore, kui seda küsimust oskaks kommenteerida keegi, kes asjast rohkem teab.

Lisa kommentaar
15.12.2009 22:05
anti

tõenäoliselt on mainitud elektriväli lokaalne ehk mõjutab peamiselt elektroodide lähedal paiknevaid (antud juhul aju-)rakke, samas ei ole mainitud, kuidas elasid selle üle kiiresti paljunevad karvafolliikulite rakud, mis paljunemist takistavate ravimeetodite puhul siiani maha kipuvad surema (siit ka põhjus, miks kemoteraapia juuksed viib)

Lisa kommentaar

 

European Research Council 13.03.2010 12:38

Maailmakuulus soomlanna, kes sõdis eestlaste geenivaramu eest

„Ta rääkis ikka, et ärge oodake, kuni saate 50 000 doonori andmed kokku. Hakake juba uuringutega pihta,“ räägib TÜ Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu.

Peeter Langovits, PM/Scanpix 10.03.2010 18:57

Kes haigestuvad Eestis ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi?

Eesti paistab maailmas silma ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi haigestumise kõrgete näitajate poolest. Värske uuring leidis, et tihti on selle haiguse taustaks varasem tuberkuloosiravi, kodutus, alkoholi kuritarvitamine ja HIV-nakkus.

10.03.2010 12:20

Geenivariant suurendab oluliselt kopsuvähi riski

Kindlat tüüpi geneetilise eelsoodumusega inimestel on oluliselt suurem oht haigestuda kopsuvähki isegi kergel kokkupuutel suitsetamisega, leiti Cincinnati ülikooli uurimuses.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

22.02.2010 17:59

Lõunauinak teeb targemaks

Uue uurimuse kohaselt värskendab lõunauinak aju ja parandab õppimisvõimet. Mida kauem on inimene järjest ärkvel, seda loiumalt ta aju töötab.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

19.02.2010 14:00

Hormoon aitab autismi sümptome leevendada

Uue uurimuse kohaselt võib ema ja vastsündinud lapse vahelist sidet tugevdav hormoon aidata autistidel teiste inimestega paremini suhtlema õppida.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

10.02.2010 17:20

Passiivne suitsetamine jätkub ka pärast suitsetaja lahkumist

Selgub, et peale passiivse suitsetamise on olemas ka kolmanda taseme suitsetamine, mis ohustab eelkõige väikelapsi.

08.02.2010 16:35

Seagripi õppetunnid

Uus gripp või nn seagripp levis seniarvatust palju laiemalt. Möödunud sügisel nakatus seagrippi iga kolmas laps, selgub Suurbritannias tehtud uuringust.

04.02.2010 15:28

Internetist ostetud ravimid on ohuks tervisele

Internetist retseptiravimeid ostvad inimesed mängivad oma tervisega vene ruletti. Eriti käib see potentsiravim Viagra kohta, kirjutavad teadlased uues uurimuses.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

02.02.2010 09:55

Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

25.01.2010 16:10

Kas depressiooni diagnoosimist saab täpsemaks muuta?

Depressioon tabab inimesi üsna sageli, igakuiselt kannatab selle all iga kahekümnes Eesti inimene. Samas peavad arstid depressiooni diagnoosimisel ja ravi määramisel põhiliselt toetuma patsiendiga tehtud intervjuule.

21.01.2010 08:20

Kuidas inimorganism end HIVi eest kaitseb?

HIVi nakatumine sõltub ka sellest, kas inimesel on geene, mis nakatumise eest kaitset pakuvad.

TopFoto/Scanpix 10.03.2010 12:28

Vitamiin D on vajalik haiguste vastu võitlemiseks

Vitamiin D on vajalik inimeste immuuunsüsteemi tööks. Peaaegu pooled maailma inimesed kannatavad aga selle vitamiini puuduse käes, mis halvendab haiguste vastu võitlemise võimet.

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

04.03.2010 12:32

Elus eesmärgi omamine vähendab Alzheimeri tõve riski

Inimesed, kellel on elus seatud eesmärgid, haigestuvad harvemini Alzheimeri tõppe või selle haiguse eelkäijatesse.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

21.02.2010 20:10

Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust

Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.

19.02.2010 14:03

Ibuprofeen takistab Parkinsoni tõve väljakujunemist

Regulaarsel ibuprofeeni tarvitamisel on üks ootamatu kõrvalmõju. Nimelt aitab ta vähendada Parkinsoni tõve tekkimise riski.

18.02.2010 13:18

Helilained aitavad trombe lõhkuda

Uus katsejärgus olev tehnoloogia võib aidata ravida ajuinfarkti.

11.02.2010 11:40

Madal IQ on suitsetamise järel olulisim terviserisk

Siiani polnud kindlaks tehtud, kui olulist terviseriski madal IQ endast kujutab võrreldes näiteks rasvumise ja suitsetamisega.

09.02.2010 12:40

Nõuandeid ohutumaks lumekühveldamiseks

Lumerohke talv sunnib paljusid lumekühveldamise käigus saadud vigastuste tõttu arsti poole pöörduma.

05.02.2010 12:50

Ajuskaneerimine võimaldab suhelda pealtnäha teadvusetute patsientidega (2)

Varem teadvusetuks peetud patsient suudab vastata küsimustele eitavalt ja jaatavalt, kujutades mõttes ette erinevaid ajuosasid aktiveerivaid tegevusi.

04.02.2010 12:36

40 protsenti vähijuhtudest on ennetatavad (1)

Umbes 40 protsenti vähki haigestumistest oleksid ennetatavad, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise ja ülesöömise, piiraksid alkoholitarbimist, teeksid regulaarselt trenni ja laseksid ennast vaktsineerida.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

01.02.2010 13:32

Magneesium parandab ajutegevust

Uut magneesiumiühendit saanud rottidel oli parem mälu ja suurem õppimisvõime.

25.01.2010 16:05

Visioonid aastaks 2020: ravimitootmine

Ei oleks üllatav, kui tulevikus valitseksid ravimitootmist Hiina päritolu, kuid paljudest rahvustest teadlasi koondavad ravimifirmad.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus