2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Geenikiip viib täpsema vähidiagnoosini
08.12.2011 10:26

Geenikiip viib täpsema vähidiagnoosini

Triin Ilves
Skype:
novaator@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (8)

Kui praegu hindavad arstid kopsuvähi arengut niiöelda silma järgi, siis lähiajal peaks valmima kiip, mis geenide tegevuse põhjal määrab täpsemalt nii vähitüübi, haige prognoositava eluaja kui ka ravi tõhususe.

Tartu Ülikooli kopsukliiniku toraalkirurgia assistendi Tõnu Vooderi doktoritööst selgub, et tänapäeval kasutatavad vähidiagnostika võtted nagu valgusmikroskoopia on haiguse kulgemise ja eeldatava ravi määramisel mõneti ebatäpsed.

Kiip oleks täpsem

Doktoritöös kasutasid teadlased geeniekspressiooni ehk geenide tegevuse avaldumise meetodit. Nende määramisel saab eristada kaht peamist mitteväikerakulise kopsuvähi tüüpi kolmest. Vooder sõnas, et praegu on võimalik diagnoosi panna ka mikroskoobi all nii-öelda silma järgi hinnates, kuid sellega ei saa kindlalt öelda ei haige eluea prognoosi ega ravi tõhusust.

"Vähk on personaalne asi, mis ei tule kosmosest ega nakka,“ ütles Vooder. Uuringus kasutatud koeinfo pärines Eestis opereeritud patsientidelt. Ta sõnas, et koeproovid oleks võinud tellida ka näiteks Ameerika Ühendriikidest, kuid teadlaste üks eesmärke oli teha testid just eestlaste geeniinfo põhjal.

Vooderi sõnul on tema töö küll pigem aluseks edasistele uuringutele ja tegevusele, kuid selle meetodi laiem eesmärk on luua kiip, mis aitab patsiendi seisundist täpse ülevaate saada. „Kui kopsuvähi puhul on sarnase kiibi loomine praegu alles arendamisel, siis näiteks rinnavähi määramiseks on kiip juba olemas,“ lisas ta.

Võti on geeniahelas

Tehnoloogia arenduskeskuse reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia teadur Kristjan Välk selgitas, et kiibile pannakse geeniahel, mis kokkupuutes inimeselt võetud geenilõiguga kas paardub või mitte. „Sobimise või mittesobimise põhimõttel saab arst või teadlane kindlaks teha, millise vähitüübiga on tegu,“ sõnas Välk.

Tõnu Vooderi uuring ei jäänud aga pelgalt teoreetiliseks ja neli patsienti said selle käigus täpsema diagnoosi. „Kui ühe inimese puhul selgus, et patsiendi seisund ei olnud nii lootustandev kui esialgu arvati, siis ülejäänud kolme puhul määrati neile vähitüübiga sobiv ravi,“ rääkis Vooder.

Eesti Vähiliidu meditsiininõunik Tiiu-Liis Tigane selgitas, et kopsuvähil on kaks tüüpi – väikerakuline ja mitteväikerakuline, mis käituvad erinevalt. Mitteväikerakuline tüüp on levinum ning ligi 85 protsenti patsientidest on haigestunud just sellesse.

Loe ka: Personaalne vähiravi: mida varem, seda parem


 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus