06.07.2010 14:40

Geneetiline test aitab leida sobiva meetodi suitsetamise lõpetamiseks

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (1)

Teadlased leidsid, et inimese geneetiline taust võib mõjutada suitsetamisest sõltuvust ning seda arvesse võttes on võimalik igale inimesele leida sobivaim suitsetamisest loobumise meetod.

"Kolme kuni viie aasta pärast peaks olemas olema praktilised testid, mis aitaksid igal inimesel valida neile sobiva suitsetamisest loobumise meetodi,“ ütles uurimuses osalenud teadlane Jed Rose. „Arstid võiksid selliste testide abil soovitada inimestele sobivaimat meetodit, mis võiks aidata parandada suitsetamisest loobumise edukust.“

Statistilised uurimused on näidanud, et 70 protsenti USA 46 miljonist suitsetajast sooviksid lõpetada, kuid see pole sugugi lihtne. Aruannete kohaselt on vaid viiel protsendil ilma abivahenditeta suitsetamisest loobuda püüdnud inimestel õnnestunud ka aasta hiljem suitsetamisest hoiduda. Suitsetamise lõpetamine abivahenditega on pikaajaliselt edukas vaid 25 protsendil juhtudest, kirjutas Science Daily.

AjakirjasMolecular Medicine avaldatud uurimus on järjeks Rose ja George Uhli uurimistööle, kus üle kogu inimese genoomi uuriti 520 000 geneetilist markerit. Et leida suitsetamisest loobumise abivahendite mõjumise seost inimeste geneetilise taustaga, kasutati katsealustena suitsetamisest loobuda üritavaid inimesi.

Uusimas uurimuses kombineeriti geneetilised andmed inimeste nikotiinisõltuvuse tugevusega. Selle abil hinnati suitsetamisest loobumise edukuse tõenäosust, samuti seda, kas paremini mõjusid kangemad või lahjemad nikotiiniplaastrid.

Katses jaotati 479 päevas vähemalt kümme sigaretti suitsetanud ja suitsetamisest loobumist üritavat inimest küsitluse põhjal tugevalt või nõrgalt nikotiinist sõltuvuses olevateks. Iga rühma liikmetele määrati juhuslikult kas kanged (42 mg päevas) või standardsed (21 mg päevas) nikotiiniplaastrid. Plaastreid kanti kaks nädalat enne loobumise tähtaega, misjärel nikotiinitaset kümne nädala jooksul järk-järgult vähendati. Kokku kestis ravi 12 nädalat.

Kõigi osalejate verest eraldati DNA, et hinnata geneetilise tausta mõju suitsetamisest loobumise edukusele. Järgneva kuue kuu jooksul uurisid teadlased, millistele katsealustele mõjusid paremini kanged plaastrid ja millistele lahjemad plaastrid.

"Genotüüp ennustas osaliselt ette suitsetamisest loobumise edukust. Tulevikus võib genoomi uurimine seega aidata valida õige ravimeetodi,“ ütles Rose Uhl. „Inimesed, kes olid nikotiinist tugevalt sõltuvuses ja kelle geneetiline taust muutis loobumise keerukamaks, saavutasid paremaid tulemusi kangete plaastritega, teistele sobisid paremini aga standardsed plaastrid.“

Järgnevates uuringutes plaanitakse saadud tulemusi kontrollida ning laiendada suitsetamisest loobuda aitavate ravimeetodite arsenali, et aidata igale inimesele leida just talle sobiv suitsetamisest loobumise meetod.

 

makelessnoise/flickr 23.05.2012 10:31

Kas komm võib hambad terveks teha?

Me teame, et kommis sisaldub suhkrut, suhkur aga tekitab hambaauke. Kas siis iga maiustus on rünnak meie hammastele? Usu või ära usu, kuid sul on võimalus süüa magusat ja samal ajal hoopis oma hambaid kaitsta.

C. Goosmann, D. Schad et al 22.05.2012 13:11

Bakterite salarelva ehitus paljastatud

Mis on ühist katkul, kooleral ja düsenteerial?

11.05.2012 17:11

Nahavähi taga peitub keerukas geenivõrgustik

Pigmendirakkudest alguse saavat nahakasvajat ehk melanoomi tekitavad mutatsioonid eri geenides.

08.05.2012 13:13

Kas igasugune kehaline tegevus on kasulik? (4)

Kaugeltki mitte.

03.05.2012 18:48

Jäämees Ötzi vere uuring täpsustas iidse mõrvaloo üksikasju (1)

Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

24.04.2012 16:06

Ränk suusatrenn kergitabki kasvuhormooni taseme lakke (3)

Tippsuusatajate organismis võib kasvuhormooni tase raske treeningu järel püsida kõrgena palju kauem kui teaduskirjanduses seni väidetud. Andrus Veerpalu positiivseks osutunud dopinguproovi uuring siiski põhjendada ei suuda.

13.04.2012 15:44

Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust

Mõnuainetest on kergem loobuda, kui mälestused nende tarvitamisest on ähmased, näitas Pekingi ülikooli uurimus.

08.04.2012 18:57

Külm aitab insuldihaigeid

Tavapärasest paari kraadi võrra madalamale langetatud kehatemperatuur aitab päästa insuldihaigete elusid ja vähendada ajukahjustusi, on näidanud eeluuringud.

04.04.2012 15:30

Kas genoomi järjestamine aitab haigusriske hinnata? (1)

Lähiajal muutub DNA eraldamine ja uurimine taskukohaseks paljudele inimestele. Kas sellistest uuringutest on kasu?

28.03.2012 20:52

Kas aju mäletab antidepressante? (1)

Ravimid võivad närvisüsteemi jätta püsiva jälje.

21.03.2012 10:37

Kuidas tekkis depressioon?

Meie esivanematel võisid välja areneda depressiooni põhjustavad geneetilised variatsioonid, mis aitasid nakkustega edukamalt toime tulla.

19.03.2012 15:26

Vereproov geenidopingu kasutamist ei näita

Geenidega manipuleerimist võimaldab tuvastada lihasest võetud koeproov.

18.03.2012 10:24

Ajuautomaat leiab Alzheimeri varakult üles

Meie ajus on väike valvas kõrv, mille ülesanne on pidevalt jälgida meid ümbritsevat helitausta.

15.03.2012 12:42

Millal saab sõdurist maniakaalne tapamasin?

Ajutraumad võivad soodustada vägivaldset käitumist.

12.03.2012 11:14

Unerohud tõstavad surmariski

Ameerikas võib olla unerohu võtmisega seotud kuni pool miljonit surmajuhtu aastas, näitas värske uuring.

08.03.2012 12:13

Vähk ei lase end paljastada

Koeproov võib jätta vähkkasvajast vale mulje.

Ove Maidla Postimees/Scanpix 16.05.2012 12:23

Eesti paistab silma seljaajutraumade rohkuse poolest

Pea ees vettehüpped tundmatus kohas ja liiklusõnnetused on põhjused, miks Eestis suur hulk noori mehi jäävad halvatuna ratastooli.

10.05.2012 10:53

Paljude vähijuhtude taga peitub nakkus (4)

Igal aastal tekitavad viirused ja bakterid vähki ligi kahel miljonil inimesel.

08.05.2012 12:41

Seemnerakud liiguvad munarakkudeni tuikudes (1)

Ettekujutus väärikate sabaliigutustega ujuvatest seemnerakkudest ei pea paika, näitas ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud uurimus.

27.04.2012 10:29

Kust tulevad viirushaigused? (1)

Paljud viiruslikud nakkushaigused on pärit nahkhiirtelt.

24.04.2012 13:08

Kuidas ravida kanapimedust?

Rakkude siirdamine aitab päriliku silmaveaga hiiri.

10.04.2012 13:58

Leiti laste ülekaalulisust põhjustavad geenid

Senitehtuist suurim rahvusvaheline uuring sõelus välja laste ülekaalu põhjustavad geenivariandid.

05.04.2012 13:57

Nanotehnoloogilise vähiravimi esimesed katsetused tõotavad edu

Sihtmärkravim lubab viia vähirakke tapva aine otse kasvajasse.

04.04.2012 14:01

Miks valuvaigisti enam valu ei vaigista?

Korduval kasutamisel ei pruugi valuvaigistitest enam abi olla.

26.03.2012 17:05

Kellele on gripp ohtlik?

Miks oli seagripp eluohtlik vaid üksikutele inimestele?

20.03.2012 11:51

Kõik imetajad suudavad loote arengu ajutiselt peatada

Rasedus võib kesta kauem kui 40 nädalat.

18.03.2012 18:27

Menopaus toob mäluhäireid

Üleminekueas naiste töömälu võib nõrgeneda, kinnitas ajakirjas Menopause ilmunud uurimus.

15.03.2012 13:07

Lõheliim tõotab läbimurret haavaravis

Lõhekaladel paranevad vigastused tavatult kiiresti. See fakt on tekitanud teadlastes huvi, kas lõhedest võiks olla abi inimeste ravimisel.

12.03.2012 15:05

LSD aitab joomareid ravida

Kurikuulus sünteetiline hallutsinogeen LSD annab tavapäraste alkoholismiravis kasutatavate preparaatidega võrreldavaid tulemusi.

09.03.2012 13:00

Kas maailma ohustab enneolematu gripiepideemia?

Inimeselt inimesele nakkav linnugripitüvi võib tekitada üleilmse pandeemia, millel ohvrite arv ulatuks miljonitesse.