16.11.2009 13:16

Happeline osoonivesi tapab H1N1 viiruse

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (3)
Samal teemal (1)
Teadlased avastasid, et happeline osoonivesi suudab väga tõhusalt muuta kahjutuks H1N1 viiruse. Avastus võib tulevikus aidata miljonitel inimestel viirusega nakatumist vältida.

Happeline osoonivesi (acidic ozone water, AOW) koosneb tavalisest kraaniveest, mis on segatud väikse koguse happega, näiteks soolhappega, ning osoonigaasiga, mida saab toota laboris. Pärast viiruse kahjutuks muutmist laguneb segu lõpuks keskkonnasõbralikeks ühenditeks, peamiselt lihtsalt veeks, kirjutas Physorg.

Korea Ajou ülikooli teadlane Han Uhm ja Yonsei ülikooli teadlased Kwang Lee ja Baik Seong avaldasid oma uurimistulemused H1N1 vastase desinfitseerimisvahendi kohta ajakirjas Applied Physics Letters. Lisaks keskkonnasõbralikkusele seisneb AOW eelis ka hinnas – seda on tunduvalt odavam toota kui muid keemilisi desinfitseerimisvahendeid.

Viimase paari kuu jooksul on väga nakkavaks haiguseks osutunud H1N1 üle maailma nakatanud tuhandeid inimesi. Haiguse vastu on üritatud võidelda peamiselt ennetatavate vaktsiinide ja haiguse levikut takistavate desinfitseerimisvahenditega. Paraku sisaldavad enamik sellistest desinfitseerimisvahenditest keskkonnale kahjulikke kemikaale.

Neutraalse vee happeliseks muutmiseks piisab vaid väga väikese koguse soolhappe lisamisest. Vaid 22 grammist soolhappest piisab, et langetada ühe tonni vee pH seitsmelt neljale. Negatiivse laenguga klooriioonid muudavad viirused kahjutuks, samamoodi mõjub neile ka happeline keskkond.

Vee happeliseks muutmiseks piisas, et H1N1 osaliselt kahjutuks muuta, kuid seda efekti võimendas veelgi osoonigaasi lisamine kontsentratsioonis rohkem kui 10 milligrammi liitri kohta. Teadlaste läbiviidud katses hävitas selline segu viie minuti jooksul kõik keskkonnas olnud 430 000 viirusosakest.

Ajahetkes hävitatud viiruste hulka analüüsinud teadlased leidsid, et happelise vee segamine osooniga suurendas mõlema aine mõju – AOW hävitas rohkem viiruseid kui eraldi kasutatud happelise vee ja osooni mõju kokkuliidetuna. Selle põhjuseks võib osaliselt olla fakt, et happeline vesi aeglustab osooni lagunemist, pikendades nii aega, mille jooksul osoon saab viiruste vastu võidelda.

Varasemas katses leidsid teadlased, et happeline osoonivesi hävitas bakteri E. Coli rakukestad. Selle põhjal oletatakse, et tõenäoliselt mõjub AOW ka viirustel peamiselt pärilikkusainet ümbritsevale kapslile, mistõttu viirused ei saa siseneda peremeesrakkudesse.

„Viiruste kahjutuks muutmise katsetes oleme enamasti kasutanud ka peremeesrakke, et uurida vahendi mõju ka neile“ ütles Uhm. „Kasutasime erinevaid loomade ja inimeste rakke ning leidsime, et AOW neid ei mõjutanud, hävitades samal ajal tõhusalt viiruseid. Arvan, et kõrgemalt arenenud rakkudes võib leiduda mingeid antioksüdante, mida haigustekitajatel ei ole, ja mis kaitsevad rakke osooni kahjuliku mõju eest.“

Uhmi sõnul võiks AOW-d laialt kasutada H1N1 vastases kaitses. „AOW võiks olla kõigile kättesaadav, sest seda on lihtne valmistada,“ ütles ta. „See võiks olla kasulik haiglates või põllumajanduses, aga ka mujal. Algselt uurisin AOW-d aga eesmärgiga kaitsta inimkonda biorelvade rünnaku eest.“
20.11.2009 10:36
Kaupo Tõruke van.ruke@hot.ee

Küllap need vaktsiinid on ikka ennetavad, mitte ennetatavad ?

Lisa kommentaar
26.11.2009 10:05
august sügavast august.sygavast@gmai

Tore, tore, aga kas lisaks desinfitseerimisele saab selle lahusega ka muul viisil nimetet viirust hävitada? Juba siis kui ta on organismis koha sisse võtnud?

Lisa kommentaar
30.12.2009 02:57

Otsige netist H2O2. Aitab alati.

Lisa kommentaar

 

Peeter Langovits, PM/Scanpix 10.03.2010 18:57

Kes haigestuvad Eestis ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi?

Eesti paistab maailmas silma ravile raskesti alluvasse tuberkuloosi haigestumise kõrgete näitajate poolest. Värske uuring leidis, et tihti on selle haiguse taustaks varasem tuberkuloosiravi, kodutus, alkoholi kuritarvitamine ja HIV-nakkus.

TopFoto/Scanpix 10.03.2010 12:28

Vitamiin D on vajalik haiguste vastu võitlemiseks

Vitamiin D on vajalik inimeste immuuunsüsteemi tööks. Peaaegu pooled maailma inimesed kannatavad aga selle vitamiini puuduse käes, mis halvendab haiguste vastu võitlemise võimet.

05.03.2010 16:54

Valk aeglustab puuviljakärbeste vananemist

California ülikooli teadlased määrasid kindlaks valgu, mis puuviljakärbestel toimib vananemisvastase ja vananemisega kaasnevate haiguste vastase vahendina.

04.03.2010 12:32

Elus eesmärgi omamine vähendab Alzheimeri tõve riski

Inimesed, kellel on elus seatud eesmärgid, haigestuvad harvemini Alzheimeri tõppe või selle haiguse eelkäijatesse.

23.02.2010 13:36

Hiir sai inimese maksa

Teadlased on suutnud anda hiirele inimese maksa, et uurida võimalusi mitmete haiguste ravimiseks.

21.02.2010 20:10

Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust

Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.

19.02.2010 14:03

Ibuprofeen takistab Parkinsoni tõve väljakujunemist

Regulaarsel ibuprofeeni tarvitamisel on üks ootamatu kõrvalmõju. Nimelt aitab ta vähendada Parkinsoni tõve tekkimise riski.

18.02.2010 13:18

Helilained aitavad trombe lõhkuda

Uus katsejärgus olev tehnoloogia võib aidata ravida ajuinfarkti.

11.02.2010 11:40

Madal IQ on suitsetamise järel olulisim terviserisk

Siiani polnud kindlaks tehtud, kui olulist terviseriski madal IQ endast kujutab võrreldes näiteks rasvumise ja suitsetamisega.

09.02.2010 12:40

Nõuandeid ohutumaks lumekühveldamiseks

Lumerohke talv sunnib paljusid lumekühveldamise käigus saadud vigastuste tõttu arsti poole pöörduma.

05.02.2010 12:50

Ajuskaneerimine võimaldab suhelda pealtnäha teadvusetute patsientidega (2)

Varem teadvusetuks peetud patsient suudab vastata küsimustele eitavalt ja jaatavalt, kujutades mõttes ette erinevaid ajuosasid aktiveerivaid tegevusi.

04.02.2010 12:36

40 protsenti vähijuhtudest on ennetatavad (1)

Umbes 40 protsenti vähki haigestumistest oleksid ennetatavad, kui inimesed lõpetaksid suitsetamise ja ülesöömise, piiraksid alkoholitarbimist, teeksid regulaarselt trenni ja laseksid ennast vaktsineerida.

02.02.2010 13:42

Leiti paljude erinevate viiruste vastane aine

Uus aine mõjus üheaegselt mitmetele viirustele, mis põhjustavad maailma surmavamaid haigusi nagu aids, ebola ja rifti oru palavik.

01.02.2010 13:32

Magneesium parandab ajutegevust

Uut magneesiumiühendit saanud rottidel oli parem mälu ja suurem õppimisvõime.

25.01.2010 16:05

Visioonid aastaks 2020: ravimitootmine

Ei oleks üllatav, kui tulevikus valitseksid ravimitootmist Hiina päritolu, kuid paljudest rahvustest teadlasi koondavad ravimifirmad.

18.01.2010 12:31

Visioonid aastaks 2020: vaimsed häired

Vaimsete häirete puhul ei ole tegemist üksteisest selgelt eristuvate ja spetsiifiliste tekkepõhjustega seisunditega.

10.03.2010 12:20

Geenivariant suurendab oluliselt kopsuvähi riski

Kindlat tüüpi geneetilise eelsoodumusega inimestel on oluliselt suurem oht haigestuda kopsuvähki isegi kergel kokkupuutel suitsetamisega, leiti Cincinnati ülikooli uurimuses.

04.03.2010 18:25

Kes elavad meie kõhus?

Inimese kehas elab umbes kümme korda suurem arv mikroobe kui on inimkehas rakke. Enamus neist mikroobidest pesitseb meie soolestikus.

26.02.2010 17:50

Maailma farmaatsiatööstuse tipp kasutab Eesti tehnoloogiat (2)

Maailma farmaatsiatööstuse tippfirmad on ravimiarenduses võtnud kasutusele Tartu biotehnoloogiafirma Icosagen Cell Factory tehnoloogilise platvormi.

22.02.2010 17:59

Lõunauinak teeb targemaks

Uue uurimuse kohaselt värskendab lõunauinak aju ja parandab õppimisvõimet. Mida kauem on inimene järjest ärkvel, seda loiumalt ta aju töötab.

21.02.2010 10:16

Foolhappe puudus võib põhjustada naistel rasestumis- ning raseduskomplikatsioone (1)

Raseduse ajal on soovitatakse naisel tarvitada foolhapet, sest foolhappe defitsiidi tõttu võib esineda raseduskomplikatsioone ning tulevasel lapsel on näidatud suurema tõenäosusega suulaelõhe ja seljaajusonga esinemist. Samas võib foolhappepuudus võib olla üheks põhjuseks, miks naine ei jää rasedaks.

19.02.2010 14:00

Hormoon aitab autismi sümptome leevendada

Uue uurimuse kohaselt võib ema ja vastsündinud lapse vahelist sidet tugevdav hormoon aidata autistidel teiste inimestega paremini suhtlema õppida.

12.02.2010 09:32

Uus meetod vähi varaseks avastamiseks

Autoantikehad võiksid aidata vähki varases staadiumis avastada.

10.02.2010 17:20

Passiivne suitsetamine jätkub ka pärast suitsetaja lahkumist

Selgub, et peale passiivse suitsetamise on olemas ka kolmanda taseme suitsetamine, mis ohustab eelkõige väikelapsi.

08.02.2010 16:35

Seagripi õppetunnid

Uus gripp või nn seagripp levis seniarvatust palju laiemalt. Möödunud sügisel nakatus seagrippi iga kolmas laps, selgub Suurbritannias tehtud uuringust.

04.02.2010 15:28

Internetist ostetud ravimid on ohuks tervisele

Internetist retseptiravimeid ostvad inimesed mängivad oma tervisega vene ruletti. Eriti käib see potentsiravim Viagra kohta, kirjutavad teadlased uues uurimuses.

04.02.2010 10:45

Vaimse arengu mahajäämust ja rasvumist põhjustab üks puuduv kromosoomijupp (1)

Suhteliselt lühike puuduv kromosoomijupp põhjustab juba lapseeast vaimse arengu mahajäämust, täiskasvanueas lisandub sellele veel väga tõsine rasvumine.

02.02.2010 09:55

Miks on inimesed ahvidest pikaealisemad?

Evolutsioonil käigus tekkinud geneetiline eelis, mis on võimaldanud inimese eluiga oluliselt pikendada, muudab inimesed samas erakordselt haavatavaks vananemisega kaasnevatele südamehaigustele, dementsusele ja vähile.

25.01.2010 16:10

Kas depressiooni diagnoosimist saab täpsemaks muuta?

Depressioon tabab inimesi üsna sageli, igakuiselt kannatab selle all iga kahekümnes Eesti inimene. Samas peavad arstid depressiooni diagnoosimisel ja ravi määramisel põhiliselt toetuma patsiendiga tehtud intervjuule.

21.01.2010 08:20

Kuidas inimorganism end HIVi eest kaitseb?

HIVi nakatumine sõltub ka sellest, kas inimesel on geene, mis nakatumise eest kaitset pakuvad.

 
Küsi teadlaselt
Kas vastab tõele, et kofeiin lahustub hästi vees ja sellepärast on võimalik tassitäiest kohvist saada suuremat ergutust kui tavapärasele tassitäiele lisada rohkem vett? Teoorias võiks see tuleneda sellest, et tavapärane kohvitass on küllastunud lahus, kus kogu kofeiin ei lahustu ja seetõttu ei saa seda organism ka omastada. Kui aga lisada ekstra vett, siis muutub kohvitassi sisu küllastamata lahuseks ja rohkem kofeiini saab lahustuda ning omakorda on organimisil võimalus rohkem kofeiini omastada. Kas see on nii?
Ain Raal TÜ farmakognoosiadotsent:

Kofeiin lahustub aeglaselt (vahekorras 1:60) külmas, kuid kergesti keevas vees. Kohvi keetmisel on asi siiski keerulisem, sest tegemist ei ole puhta k

Loe edasi!
    Esita küsimus Kõik
    Doktoritööd
    Idee
    Veider teadus