13.06.2007 12:12
Heaolumaalased käivad endale vähki praadimas
Juba aastakümneid on heaolumaades täheldatud,
et inimesed, kes saavad endale lubada lõunamaapuhkusi, haigestuvad sagedamini
nahavähki, ütles nahaarst Marge Tampere.
Viljandi haigla dermatoveneroloogi ameti
kõrval toimetab Tampere ühtlasi dermatoveneroloogilist ja kosmetoloogilist
informatsiooni pakkuvat portaali derma.ee.
"Kaks korda aastas nädalaks Egiptuses või
Kanaaridel käimine on Soomes või Rootsis juba mitukümmend aastat tavaline. Neis
riikides on ka palju nahavähki," ütles ta. "Eestis on seda trendi
märgata alles viimasel kümnel aastal."
Huvitavaid tähelepanekuid on tehtud
Austraalias - kohalikel aborigeenidel nahavähki ei esine. Samas on seda
massiliselt sisserännanutel, kes on tulnud Inglismaalt või Iirimaalt. Neil on
valdav esimene nahatüüp - punakas pea ja tedretähnid. Igasugune päikesevõtmine
on sellisele tüübile täiesti ebasoovitav.
Vanemad inimesed haigestuvad nahavähki Tampere
sõnul peaasjalikult seetõttu, et ultraviolettkiirguse puhul räägitakse kumulatiivsest
doosist, mis koguneb elu jooksul. Noore inimese organism suudab väärrakkudest
kiiresti vabaneda, vanadel enam mitte.
"Kui praegu öeldakse raadios, et lõunast
kuni kella kolmeni pole soovitav päikest võtta, siis keegi ei kuula,"
ütles Tampere. "Oma nahka tuleb kaitsta - kõrge kaitsefaktoriga kreemid,
müts pähe, hele särk selga!"