2015. aastast ilmuvad Novaatori uudised Eesti rahvusringhäälingu veebilehe teadusrubriigis ERR Novaator (novaator.err.ee).

Novaator - Helilained aitavad trombe lõhkuda
18.02.2010 13:18

Helilained aitavad trombe lõhkuda

Siim Sepp
Skype:
siim.sepp@ut.ee
Loe kommentaare (0)
Samal teemal (0)

Uus katsejärgus olev tehnoloogia võib aidata ravida ajuinfarkti.

Ultraheliseade, mis tekitab väga kitsale alale fokuseeritavaid helilaineid, võib tulevikus aidata lõhkuda infarkti põhjustavaid trombe ajus ilma operatsioonide või ravimiteta. Praegu on meetodit katsetatud vaid katseklaasides või loomades olevate trombide peal, kuid teadlased loodavad inimkatsetega alustada juba 2011. aasta teises pooles, kirjutas Technology Review.

California ülikooli neuroloog Thilo Hoelscher katsetab Iisraeli ettevõtte InSightec välja töötatud kiivrisarnast seadet, mille poolt tekitatud ultrahelikiired fokuseeritakse väikesele punktikesele ajus, kahjustamata samas koljut ja ümbritsevat ajukude.

Tehnoloogiat katsetatakse juba patsientide peal, kellel on vaja eemaldada kahjustatud ajukude, kuid trombide lõhkumine nõuab palju täpsemat tööd. Hoelscher ja tema kolleegid peavad tõestama, et seade suudab trombi lõhkuda ilma ümbritsevat ajukude kahjustamata.

Infarkt on üks levinuim surmapõhjustaja ja pikaajalise puude tekitaja kogu maailmas. Ajuinfarkt tekib, kui vereklomp ehk tromb blokeerib arteri ja takistab verevoolu ajus. Mida kauem tromb püsib, seda suurem osa ajukoest sureb ning seda madalam on patsiendi ellujäämistõenäosus. „Meetod, mis taastaks ohutult verevoolu ajus, võiks omada väga olulist sotsiaalset, meditsiinilist ja majanduslikku mõju,“ ütles uurimuses mitte osalenud Arizona ülikooli radioloog Evan Unger.

Praegu on trombide lõhkumiseks kasutusel vaid kaks meetodit. Esiteks saab trombe lahustada ravimiga nimega koe plasminogeeni aktivaator (tPA), kuid seda saab anda vaid mõnedele patsientidele ning tavaliselt saab seda kasutada vaid kolme tunni jooksul peale infarkti. Teiseks saab mõnesid trombe operatsiooni abil veresoontest eemaldada, kuid seda meetodit harrastavad vaid vähesed haiglad. Kokku saab neid meetodeid kasutada umbes kümnel protsendil patsientidest.

InSighteci kõrge intensiivsusega fokuseeritud ultraheli seade koosneb enam kui tuhandest ultraheli saatjast, millest igaühe poolt tekitatud kiirt saab eraldi fokuseerida kiivrisarnast seadet kandva patsiendi ajule. Fokuseeritud kiired saab koondada vaid nelja millimeetrise läbimõõduga alale, mis on piisavalt täpne arterit blokeeriva trombi lahustamiseks vähem kui minuti jooksul. „Sellest fookusest väljapoole jääv ultraheli energia on väga madal,“ ütles Hoelscher.

Küülikute peal tehtud katsetes näitasid Hoelscher ja tema kolleegid, et InSighteci süsteem võimaldab trombe lõhkuda tervet ajukude kahjustamata. Lisaks on seadet katsetatud ka inimeste surnukehade peal ning leitud, et ka seal saab seade trombide lahustamisega hakkama – luukude ei juhi helilaineid kõrvale ega hajuta tekkivat energiat.

"Ma olen entusiastlik, kuid siiski ettevaatlik,“ ütles Los Angelese Cedars-Sinai meditsiinikeskuse ultrahelispetsialist ja kardioloog Robert Siegel. „Teoorias peaks see asi võimalik olema, kuid olemas on ka olulised takistused.“

Esimeseks küsimuseks on, kuidas suudavad radioloogid kiirte fokuseerimiseks vajaliku täpsusega paika panna trombi asukoha. Virginia ülikooli teadlased üritavadki praegu seadet kombineerida magnetresonantsi kasutava angiograafiga, et ummistuste asukohta oleks võimalik täpselt kindlaks määrata.

Teiseks küsimuseks on turvalisus. „Aju kuumutamine ei ole hea,“ ütles Siegel. „Tavaliselt me pigem jahutame aju, et seda kaitsta. Ultraheli kasutades tuleb aju aga kuumutada. Kui kolju sisse kuumust lasta, ei pääse see välja ja võib seal hoopis võimenduda.“

Hoelscher nõustus selle probleemiga ja kinnitas, et California ülikooli laboris selle küsimusega praegu tegeletaksegi. „Me peame koljuluud läbinisti mõistma, et aru saada, mida see ultraheliga teeb, samuti täpselt aru saama, kuidas ultraheli trombi lõhub ja mis ajukoes juhtub,“ ütles ta.

 

NASA 08.12.2014 17:14

Kas kosmosereis laastab tervise?

Planeetidevahelistest lendudest unistajatele on hea uudis – pikaajaline kosmoses viibimine ei pruugi olla nii tervisekahjulik kui seni kardetud.

Kalju Paju 27.11.2014 15:24

Tartu ülikool panustab Vietnami arstiharidusse

Sulev Kõks, kes nimetati äsja Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessoriks, räägib, kuidas nad meeskonnaga vietnamlastele katseklaasibeebide tegemist õpetasid.

28.10.2014 17:22

Ebola viirusel on ürgsed juured (3)

Aafrikat laastava viiruse eellased tekkisid paarkümmend miljonit aastat tagasi.

20.10.2014 16:03

Rämpstoit laastab isase aju (1)

Sugupoolte keha reageerib rasvasele toidule erinevalt.

13.10.2014 11:21

Teadlased tuvastasid söömishäireid mõjutava valgu (3)

Võimalik, et varsti saab söömishäireid diagnoosida vereanalüüsi abil.

17.09.2014 18:06

Imetajate keha paranemisvõime üllatab rakubiolooge

Mis on ühist hiirel ja inimesel? Mõlemad suudavad endale uue roide kasvatada.

10.09.2014 14:28

Lein laastab vanuri keha (2)

Lähedase surm nõrgestab vanakese immuunsüsteemi ega lase sel nakkustega võidelda.

13.08.2014 14:21

Salakaval läkaköha vajab suuremat tähelepanu (2)

Eestlaste seas liigub palju kergekujulist või köhimiseta mööduvat läkaköha.

11.07.2014 10:28

Tagasilöök: varane ravi ei päästa HI-viiruse käestLISATUD IRJA LUTSARI KOMMENTAAR (1)

Arstid pidasid esimestel elupäevadel ravi saanud väikelast terveks. Nüüd leiti tema kehast jälle viiruseosakesi.

08.07.2014 11:28

Prantsusmaalt leiti vanim Downi sündroomiga lapse luustik (2)

Ligi 1500 aasta vanused luud olid kombekohaselt maetud.

03.07.2014 18:38

Punased verelibled muutuvad võimekamaks (1)

Tulevikus võivad verelibled kehas laiali vedada nii hapnikku kui ravimeid.

20.06.2014 11:30

Kuidas aju narkoosist ärkab?

Närvisüsteem peab pärast tuimastite mõju kadumist taaskäivituma.

17.06.2014 14:43

Kas alkoholism on pärilik? (1)

Napsilembeste hiirte pojad ei talu alkoholi.

12.06.2014 12:35

Mis toimub tähelepanuhäirega täiskasvanu ajus?

Lapseea hüperaktiivsusest paranemise määrab aju puhkeoleku töörütm.

03.06.2014 16:48

Iga neljas riskantset geenivarianti kandev suitsetaja haigestub kopsuvähki

Rinnavähiga seostuv muutus geenis BRCA 2 ning suitsetamine on tõeliselt ohtlik komplekt. Iga neljas suitsetaja, kellel on just see pärilik geenivariant, haigestub oma elus varem või hiljem kopsuvähki.

30.05.2014 09:47

Borrelioosibakter on vanem kui inimkond (3)

20 miljoni aasta vanustest puugifossiilidest leiti borrelioositekitajale sarnanevaid mikroobe.

Flick/Creative Commons 12.11.2014 10:33

Kas rumalus on diabeedi tagajärg või põhjus? (2)

Tartu ülikooli isiksusepsühholoog pakub uusi tõlgendusi diabeedi ja vaimsete võimete vaheliste seoste kohta.

22.10.2014 10:56

Ohatise varjus varitseb Alzheimeri tõbi? (1)

Herpesviirus võib suurendada vanadusnõtruse tekkimise ohtu.

14.10.2014 14:13

Alzheimeri tõbi areneb ka katseklaasis

Neuroteadlastel õnnestus jäljendada aju laastava haiguse tekkimist.

06.10.2014 14:03

Meditsiini-Nobel läks neuroteadlasteleLisatud professor Eero Vasara kommentaar

Preemia saanud uurijad avastasid imetajate ajus sisemise GPSi.

15.09.2014 13:44

Miks sigade Aafrika katk inimestele ohtlik ei ole? (2)

Inimene ja siga nakatuvad mõlemad gripiviirusega, sest neil on olemas kõik komponendid, mida gripiviirus paljunemiseks vajab.

27.08.2014 22:04

Ebola meditsiiniline tähtsus on tühine

Rakendusviroloogia professor Andres Meritsa sõnul on Ebola viiruse meditsiiniline tähtsus praegu paljude tavaliste viirustega võrreldes tühine.

28.07.2014 19:20

Geenivaramu teadlased suures skisofreeniauuringus: leiti sadakond uut haigusega seotud geenivarianti

Skisofreenia tekkes mängivad rolli närvikoes ja immuunsüsteemis tegutsevad geenid.

10.07.2014 22:02

Aju õpib valu ohjama (1)

Kas valu saab mõttejõuga kontrollida?

07.07.2014 14:09

Kas keisrilõige muudab geenide avaldumismustrit?

Sünniviis võib mõjutada tüvirakke.

25.06.2014 11:41

Vähk on sama vana kui loomariik

Esimesed hulkraksed loomad kannatasid kasvajate all.

17.06.2014 20:38

Ärevate laste aju on eriline (1)

Mandelkeha suurus ennustab ärevushäirete teket.

16.06.2014 16:09

Hõbeda nanoosakesed võtavad sihikule vähi

Üliväikestest hõbeda nanoosakestest loodetakse tulevikumeditsiinis palju – nende abil saaks viia kasvajate diagnoosimise oluliselt täpsemaks või toimetada ravimeid kehas täpselt sinna, kus neid vaja läheb.

07.06.2014 14:34

Valmis inimkeha valutundlikkuse kaart

Otsmik tajub valu säärtest kolm korda täpsemalt.

30.05.2014 14:39

E-sigaret ei aita suitsetamisest loobuda (10)

Tavasuitsetajas tekib nikotiinihimu, kui kaaslane läidab e-sigareti.

 
Küsi teadlaselt
Teatavasti vee ruumala paisub nii soojenemisel (aurustumisel) kui ka jäätumisel. Oletame, et on üks anum, mis on vett täis ja on purunematu. Mis hakkab juhtuma siis, kui sundida sellel veel jäätuda?
Jaak Kikas, Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor :

See on huvitav küsimus, millele täpse kvantitatiivse vastuse andmine polegi nii lihtne. Üldiselt aga võiks vastata nii: kui paisumisvõimalus puudub,

Loe edasi!
Esita küsimus Kõik
Tartu Ülikool
Idee
Veider teadus