Hiirekäsi, SMS-pöial... nüüd siis nutitelefoni-kael

Tunnid tillukese ekraani ees võivad valusalt kätte maksta.

Tehnika areng toob kaasa ka uusi haigusi. Arvutitöötajaid piinab hiirekäsi – karpaalkanali sündroom, mis tekib sellest, et käe karpaalnärv peab sundasendis taluma liiga tugevat survet.

Mobiiltelefoni lühisõnumite tulekuga hakkasid valu saama pöidlad. Eriti innukatel sõnumtoksijatel lõi pöial valust tuld, vähemalt mõneks ajaks tuli suhtlemisel SMSidest loobuda.

Nüüd hoiatavad briti tervishoiueksperdid, et nutitelefonide lai levik on kaasa toomas uusi hädasid, teatas AFP. Pikka aega väikese ekraani silmitsemine ja sõrmitsemine võib lõppeda ülekoormusvigastusega ning seoses vidinate laiema levikuga on need hädad muutunud sagedasemaks.

Hiljutine Suurbritannias tehtud küsitlus näitas, et 44 protsenti britte pruugib oma nutitelefone selleks, et olla pidevalt internetis. Väikese ekraani ees möödub päevas poolest tunnist kuni kahe tunnini.

See lõbu võib olla aga valusate tagajärgedega, sest inimkeha pole sellisteks uuteks ülesanneteks kohanenud. Telefoniekraanid on liiga väikesed, samuti on nupud liiga tillukesed.

Inimese pea kaalub keskeltläbi 4,5-5,5 kilogrammi. Kui pea on püstasendis ja kehaasend sirge, siis on raskus ühtlaselt jaotunud ja probleeme ei teki. Kui aga pidevalt olla kummargil enda ees oleva nutitelefoni või tahvelarvuti ekraani suunas, siis tuleb kaelal kanda kordades suuremat koormust.

Nii on ülekoormusvigastuste nimistusse hiljuti lisandunud nutitelefoniomanike kaelavalud. Varem olid sedalaadi hädad laialt levinud arvutitöötajate seas. Eriti ohustatud on lapsed ja teismelised, kes arvuti- ja telefonikasutuses eriti innukad.

Nii soovitavad eksperdid, et nutitelefoni kasutamist peaks piirama maksimaalselt 40 minutiga päevas. Ekraani silmitsemises tuleks teha pause ja ekraanitoksimise asemel võiks sõnumite saatmiseks kasutada häälkäsklusi. See soovitus paraku Eestis ei toimi, sest eesti keele tuge neil programmidel veel pole.

• Tweet