19.02.2010 14:00
Hormoon aitab autismi sümptome leevendada
Uue uurimuse kohaselt võib ema ja vastsündinud lapse
vahelist sidet tugevdav hormoon aidata autistidel teiste inimestega paremini
suhtlema õppida.
Oksütotsiini nimelist hormooni saanud autistid said
tavapärasest paremini aru piltidel kujutatud inimeste näoilmetest ning mõistsid
sotsiaalse sisuga vihjeid mängulises situatsioonis, kirjutasid prantsuse
teadlased ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences ilmunud
artiklis.
Artikli esimene autor Angela Sirigu Lyoni kognitiivse
neuroteaduse keskusest ütles, et hormoonil on terapeutiline potentsiaal nii
täiskasvanute kui ka autismi põdevate laste aitamisel, kirjutas Reuters.
„Näiteks võiks oksütotsiinist olla kasu kujunemisjärgus
inimeste käitumisharjumuste mõjutamisel,“ ütles Sirigu.
Teadlaste sõnul võtsid nad vaatluse alla just oksütotsiini,
sest varasemad uuringud on näidanud, et mõnedel autismi põdevatel lastel on
selle hormooni tase ebatavaliselt madal.
Sirigu sõnul võib oksütotsiin aidata näiteks Aspergeri
sündroomiga lastel paremini suhtlema õppida. Aspergeri sündroom on kõrgfunktsionaalne
autistlike häirete liik, millega ei kaasne vaimset või keelelist mahajäämust.
Küll on aga selle sündroomiga inimestel raskem suhelda.
„Silmside on üks suhtlemise väga olulisi komponente, kuid
Aspergeri sündroomiga patsientidele on väga omane silmsideme vältimine,“ ütles
Sirigu. „Näitasime oma uurimuses, et oksütotsiin aitab seda puudust
leevendada.“
Samuti parandas hormoon autistide arusaamist sellest, kuidas
ümbritsevad inimesed nende käitumisele reageerivad.
Sirigu järeldused põhinevad katsetel, mis viidi läbi 13
autistlike häiretega patsiendi abil. Uuritavad hingasid sisse oksütotsiini,
mille järel osalesid nad kahes katses. Mõlemad viidi läbi arvuti abil. Ühes
tuli uuritavatel interpreteerida inimeste näoilmeid ning teises osaleda virtuaalses
mängulises situatsioonis.
Katsealused, 11 meest ja kaks naist, ei olnud saanud uuringule eelnenud
kahe nädala jooksul mingeid ravimeid. Tulemuste kontrollimiseks kasutati sama
suurt autismi mitte põdevatest inimestest koosnevat kontrollgruppi.